“Kui sandaalidega kanda sportlikke sokke ja tegemist on vabaajariietusega, on sisuliselt kõik okei. Ülikonnapükste juurde kantavad sokid on aga sportlikke sandaalide olemusega vastuolus ning siis tekib tõesti tunne, et midagi on väga valesti.”

Ta lisab, et meeste välimuse puhul on kõik oluline – alates sokkide valikust kuni mansetinööpideni. Lähtuda tuleb ürituse iseloomust ja sellest, kas on ette antud riietuskood või on tegemist vabas stiilis üritusega, kus igaüks saab kanda meelepäraseid rõivaid ja aksessuaare. “Kui tumedate klassikaliste ülikonnapükste alt välguvad erkpunased sokid ja sündmus, kus antud tumedat ülikonda kantakse, on akadeemiliselt väljapeetud, siis on sokkide valikuga astutud ämbrisse. Kui aga samad erkpunased sokid on osa trendikast rõivastusest ning sündmus võimaldab kanda vabas stiilis riietust, siis on antud võimalus isiksusel särada oma eheduses ning kõike seda hästi välja kandes võib jääda sündmuse külalisest võrratu vaatepilt.”

Etiketi klassika rõhutab sokkide valikut vastavalt ülikonnapükste või vabastiili pükste toonile – tume või hele. “Sokivärv olgu seega vastavalt must, tumehall, tumesinine, beež, kreemjalt valge, helehall, helepruun,” loetleb ta ja lisab, et värvilised ja kireva mustriga sokid etiketlikku rõivastusse ei kuulu. Tabuks on ka logo kandvad sokid: “”Logosokke” sobib kanda vaid konkreetses firmas ja kindlasti mitte õhtuse ülikonna juurde. Sellised sokid sisaldavad tugevat reklaamielementi, mille kandmisel tuleks enne järele mõelda…” Loomulikult ei kanta ülikonna juurde ka sportlikke froteesokke.

Etiketi järgi on tähtis valida sokk pikema säärega, et istudes ei välguks härra karvane jalasäär.

Sokkide puhul peab ta tähtsaks ka nende materjali: “Et jalad ei higistaks ning ei väsiks, samas aga saaks hästi hingata – eelistada võiks naturaalse seguga niidist sokke, rääkimata siidsokkidest õhtuste ülikondade juurde.”