Eia stiili puhul mõjuvad kõige suurema väljakutsena supernaiselikud eksemplarid, mis varjavad minu pisut mässumeelset sisemaailma.

1. päev

Panen pluusi ja seeliku selga ning võtan ära, et siiski midagi “sissekantumat” oma riidekapist haarata. Ees seisab mitu töist kohtumist, tahaksin olla enesekindel ja mitte riietuse peale mõelda. Lõpuks suudan siiski Eia riietes väljuda ja viisakam välimus mõjub isegi hästi.

2. päev

Elukaaslasele pole ma eksperimenti maininud. Ta mõõdab mind pealaest jalatallani ja ütleb: “Sa näed välja kuidagi... konservatiivne.” Just! See sõna iseloomustabki mu enesetunnet selles komplektis. Tegelikult pole see üldse negatiivne: järsku tunnen, et mu sõnal on rohkem kaalu, tundun veenvam.

3. päev

See kleit tuletab meelde aega enne mässumeelseks teismeliseks saamist. Seda muretut ja maailma avatud silmadega ahmivat tüdrukut endas ei ole ma juba ammu kohanud. Naudin müstilist tunnet, mida tähendas kunagi naiseks saamise ootus.