Töö pilvepiiril
Merike Paat (38) on pea poole oma elust teinud tööd taevalaotuses. Praegu kannab stjuardess Nordica öösinist vormi ning on õnnelik, et elu on talle just sellisel kombel tiivad andnud.
Kuidas sinust stjuardess sai?
Kui töötasin kunagi Soome laeval, leidis kolleegist sõbranna kuulutuse, kus otsiti stjuardesse. Ta soovis väga katsetele minna ja kutsus mind kaasa. Mina tahtsin tegelikult hoopis Sisekaitseakadeemiasse tollitööd õppima asuda.
Kui lõpuks nõustusin, siis juhtus nagu elus ikka – mina sain töö ja tema mitte. Praegu olen väga rahul, et sellise otsuse tegin. Töötasin Estonian Airis kuni Nordicani, kus nüüd ametis olen.
Mis sulle oma ametis enim rõõmu valmistab?
Inimestega suhtlemine. Kõige toredam on hetk, mil reisijad lennukisse astuvad ning on õnnelikud, et saavad eesti keeles rääkida ja eestikeelseid lehti lugeda. Sa nagu võtaks neid omas kodus vastu: naeratad, ütled tere tulemast ja kutsud edasi.
Sinu ameti suurim väljakutse?
Inimtüüpidest arusaamine – millise inimesega on tegemist ning kuidas temaga suhelda. See oskus tuleb ajaga. Tuleb õppida nägema erinevaid tahke, mille põhjal sa kas leiad kontakti või mitte. Enamasti läheb siiski õnneks.
Kas sul on õhus ka ärevaid olukordi ette tulnud?
