“Sellest ei saagi kunagi täielikult üle.”
Novembris ilmub Mick Pedaja (23) debüütalbum “Hingake”. See aasta tõi talle suure armastuse ning uue rolli kasuisana, kuid tee iseendani viis läbi leina ja suure töö.
“Sel kevadel olin lubanud esineda ühel heategevuskontserdil, ent jäin eelmisel õhtul nii hullusti haigeks, et käisin öösel kiirabis. Kuigi kontserdil oli palju teisi esinejaid, ei saanud ma lubadust murda ja läksin kohale. Seal kohtasin Noëpiga laulvat Angeelia Maasikut esimest korda – kallistasime tervituseks ega lasknud teineteisest vist kaks minutit lahti. See oli väga teistmoodi, tavaliselt ma võõraste inimestega nii ei tee. Pärast kontserti olin juba trepist alla läinud, kui panin pillid maha, jooksin tagasi üles ja küsisin, kas ta ei tahaks jalutama minna. Tunne oli nii õige. Järgmisest päevast hakkasime koos elama, novembris saab kaheksa kuud.
Usun, et meil on kaksikhinge teema – üks hing kahes kehas. Mina tunnen temas ära ennast ja tema end minus. Meil on palju samu jooni ja probleeme ning ühiseid asju, me mõistame teineteist. Teine saab kohe aru, kui midagi lahti on. Meil on ühine missioon. Pidavat olema nii, et oma kaksikleegiga kohtumiseks peavad mõlemad olema enne lõpetanud oma suure töö iseendaga, muidu võib nende jõud kokku saades olla ohtlikki. Ning et üldse on väike võimalus kohata oma kaksikleeki või temaga isegi ühte aega sündida...
Oleme muusikutepere, ka Angeelia kuueaastane tütar Isabella laulab ja tahab pille mängida.
