VANAD FOTOD: Vaata, milline nägi välja 1940. aastate Tallinna vanalinna juuksurisalong

Juuksuritööstus Eestis sai alguse 1930ndatel aastatel, mil nõuded ja ootused juuksuritele või habemeajajatele olid tol ajal imekspandavalt kõrged. Ajaloomuuseumi arhiivist oleme välja otsinud pildid 1940ndate aastate juuksetööliste artellist, et heita pilt toonasesse ilusalongi!

Eesti ajal olid juuksurid ja habemeajajad vägagi hinnas ja teenisid head palka. Õpiti nii meistrite käe all kui ka Tallinna Naistööstusõpilastekoolis. Neil, kes ameti olid omandanud, oli kindel töökoht garanteeritud.

Peale Teist maailmasõda kehtestati sotsialistlik kord ning endiste juuksuriäride asemel koondati kõik allesjäänud ärid kokku artellideks. Artelliks nimetati töötajate vabatahtlikku koondist, mis tegutses põhikirja järgi ühisvastutusel.

Hügieeninõuded juuksetöölistele dikteerisid valge kitli vajalikkust, mis pidi olema valmistatud kas linasest või puuvillast. Tähtis oli ka käte puhtus - klient võis nõuda, et enne tööle asumist juuksur või habemeajaja veel kord oma käed üle peseks. Kliendi näo puhastamiseks enne habemeajamist kasutati eraldi hoitavaid puhtaid käterätte, salvrätikuid ning vatti.

Naiste soengumoes valitsesid lokid - vesilokid, poldilokid ning hiljem olid suureks edasiminekuks elektrilokid, mille jaoks töötati välja spetsiaalne tehnoloogia. Kõigepealt immutati juuksed, seejärel keerati rullile ning klemmid pandi rulli külge. See oli äärmiselt keeruline protsess, mille pidi läbi viima vaid vilunud meister, kuna lihtne oli klienti kõrvetada või juuksed ära rikkuda.

Meeste soengu moes valitsesid üsna lühikesed juuksed, puudu ei tohtinud olla tahakammitud tukk. Vaadati ka tolleaegseid Hollywoodi staare - Cary Grant, Clark Gable, jne. Lisaks pidid meestejuuksurid juukse- ja habememodelleerimise kõrvalt oskama valmistada parukaid ja kunsthabemeid.

Allikas: Delfi Forte