Millesse sa end mässinud oled?

Unusta paelaga kinniseotud paberpakendid! Äkki prooviksid pigem oma lemmikasja rätikusse mähkida? Anna iidsele traditsioonile tänapäevane varjund ja kasuta meie rätikuid, et peenelt kingitusi pakkida, juukseid punuda, lõunasööki kaasa võtta, käekotti teha ... võimalusi on palju!

Rätikuga kinnisidumine ei näe mitte ainult ilus välja, vaid vähendab ka paberjäätmete tekkimist ja innustab väärtustavat taaskasutust – kas pole mitte imeline? Kõige selle eest tuleb tänada jaapanlasi, kellel on see pakkimise komme (kohaliku nimega furoshiki) kasutusel olnud juba alates Nara perioodist (710–784 a). Räägitakse, et tolleaegsed Jaapani ülikud eelistasid seda innovaatilist pakkimisviisi ja hiljem võtsid selle kasutusele ka kaupa transportivad kaupmehed. Järgnevate sajandite jooksul muutus see levinud traditsiooniks eriti just sentō’s (avalikus saunas), kus seda tehnikat kasutati riiete kokku sidumiseks, et need teiste saunaliste riietega segamini ei läheks.

Sõna furoshiki tulebki tegelikult sellest kombest, tähendades sisuliselt vannilina.

2006. aastal lõi Jaapani keskkonnaminister Yuriko Koike furoshiki nimega „Mottainai Furoshiki“, et propageerida riidest pakendite kasutamist ajastul, mil meie planeet täitub aina enam paber- ja plastikaatkottidest tekkivate jäätmetega. „Oleks imeline, kui see traditsioonilise Jaapani kultuuri sümbol võimaldaks meil terviklikul ringmajandusel põhineva ühiskonna pakutavaid võimalusi ümber mõtestada,“ ütles ta ja avaldas soovi, et see komme leviks kogu maailmas. Pakkerätikute tootmine ja kasutamine saaks meie planeedi jaoks palju head teha, sest ümbertöödeldud pudelitest tehtud kangaste kasutamine aitab vähendada jäätmete hulka ning edendab taaskasutust. Koostöö Re-wrapiga, Indias Mysore’i linnas tegutseva naiste kooperatiiviga, võimaldab naistel raha teenida, kasutades oma traditsioonilisi käsitsi õmblemise oskusi, et luua modernseid disaine.

Greenspuni kangast toodetakse 100% ümbertöödeldud PET plastikpudelitest, aidates niimoodi vähendada plastijäätmeid, millel kulub lagunemiseks sadu aastaid.

Re-wrap

Naiste kooperatiivi nimega Re-wrap asutas 2002. aastal Janjri Trivedi. 2001. aastal töötas Indias sündinud Janjri Trivedi oma perekonna sisustuskaupade ettevõttes, kui Lääne-India Kutchi regiooni tabas tugev maavärin. 7-magnituudises maavärinas sai surma 20 000 inimest, see hävitas üle 8000 küla ja muutis rohkem kui miljon inimest üleöö kodutuks.

Kui Janjri läks piirkonda ellujäänuid aitama, kohtus ta grupi kunstkäsitöölistega, kes valmistasid ikka kangekaelselt ilusaid esemeid, vaatamata nende kogukonnale osaks saanud tragöödiale. Nende uskumatu vastupidavus inspireeris teda looma laiemat, globaalsemat turgu traditsioonilisele käsitööle, mis aitaks kunstnike unikaalseid oskusi säilitada ning uuriks sealjuures kanga ümbertöötlemise ja taaskasutamise võimalusi.

Nii Indias kui ka mujal maailmas oli nähtud Janjri traditsioonilisi tikkimisoskusi asendamas masintootmine, sest töötajad olid hakanud nõudma paremaid töötingimusi ja ausamat palka. Peale selle, et aidata neil traditsioonilistel käsitööaladel ellu jääda, tahtis ta anda naistele, keda peeti tihti lihtsalt koduperenaisteks, võimaluse õppida selgeks tulutoov oskus.

Töötades alguses koos Mumbais tegutseva taaskasutatavaid kinkepakendeid tootva kooperatiiviga, kasutas Janjri ära oma tekstiilikunsti tausta, et luua sotsiaalne ettevõte nimega Re-wrap. See iserahastatud ettevõte võttis ühendust erinevate kooperatiividega ja pakkus käsitöömeistritele võimalust praktiseerida traditsioonilist käsitööd väärikalt ja suurema finantsiaalse kindlusega.

Ringlussevõtt, parandamine ja taasleiutamine

15 aastat hiljem on Re-wrap asutanud kooperatiivid nii Mysore’is kui ka Gumballis, mis toetavad nüüdseks 130 naist. See pole vaid koht kogenud töölistele – algajatele õpetatakse selgeks baasteadmised ja seejärel tutvustatakse neile aina keerulisemaid õmblemistehnikaid, et nad saaksid õppida ära kasuliku oskuse, mis aitaks neil majanduslikult iseseisvaks saada. Töökeskkond on puhas ja ohutu, ei mingeid pealesunnitud ületunde, ning liikmetel on võimalus teenida boonust ja suurendada niimoodi oma sissetulekut.

Kasutades ringlussevõtu, parandamise ja taasleiutamise põhimõtteid, loovad kooperatiivid erinevaid ümbertöödeldavaid ning taaskasutatavaid tooteid klientidele üle kogu maailma, nende seas kotte, põllesid, kinkepakke ja köögitarvikuid. Tegevuskulude katmise järel läheb kogu ülejäänud tulu tagasi töötajatele, mis tähendab, et ettevõte ei ole loodud kasumi teenimise eesmärgil ja see on iserahastatav. Olles keskkonnateadlikud, eelistavad nad tooteid laevaga kohale toimetada ja kui vähegi võimalik, siis võetakse kõik kangajäätmed uuesti ringlusesse või kaasatakse uutesse kavanditesse. Tulemuseks on kvaliteetne vastupidav kangas, mis on piisavalt tugev, et sellest Lushi töötajatele hästi kestvaid põllesid valmistada. Kui sa pakid oma kingitused sellesse imekaunisse käsitsivalmistatud riidesse, ei aita see mitte ainult jäätmete tekkimise vastu võidelda ja keskkonda kaitsta, vaid see näeb ka suurepärane välja. See on palju lihtsam, kui see välja paistab, aga kui sa pole kindel, kust alustada, siis võid lähimast Lushi poest nõu küsida.

http://www.foorumkeskus.ee/kauplused/lush/