Kas tarvitad ikka piisavalt? Need vitamiinid on naistele vanuses 30–40 kõige olulisemad
Emotsionaalselt on need aastad naise elus stabiilsuse leidmise aeg, aga just selles vanuses hakkavad toimuma esimesed nähtavad muutused meie kehaga. Nahk hakkab lõtvuma, kaotades oma elastsust ning ilmuvad esimesed kortsud.
Esimeste vananemismärkide ja väsimuse vastu saab võidelda mitmekesiselt toitudes ning vitamiinide ja mineraalainete puudust vältides.
Oomega-3-rasvhapped on organismile eluliselt vajalikud. Neil on uuringutega tõestatud positiivne toime nii südame- ja veresoonkonnale, ajule ja mälule, nägemise arengule kui ka kogu organismile.
Toiduga saame küllastunud, monoküllastamata ja polüküllastamata rasvhappeid, millest kõige olulisemad on polüküllastamata rasvhapped: oomega-3 (rasvased kalad ja meresaadused), oomega-6 (taimsed õlid) ja oomega-9 (taimsed õlid, loomne rasv). Need on asendamatud rasvhapped, mida meie organism ise ei sünteesi ning me peame neid saama toiduga. Oomega-3 ja oomega-6 tarbimine peaks olema tasakaalus, mille ideaalseks suhteks oleks kolm osa oomega-6 ja kaks osa oomega-3. Kuid meie igapäevane toit sisaldab oluliselt rohkem oomega-6-rasvhappeid kui oomega-3-rasvhappeid, on oluline suurendada oomega-3 sisaldust toidus. Liigne oomega-6-rasvhapete sisaldus organismis soodustab põletike teket, mis võivad kahjustada südant ja veresoonkonda.
Piisavalt vajalikke rasvhappeid saaksime vähemalt paar korda nädalas rasvasemat kala süües, mis omakorda hoiaks ära haigestumise südame-veresoonkonna haigustesse, aitaks rasedatel ja imetavatel emadel toetada lapse aju arengut ning ülekaalulistel naistel kaitsta oma liigeseid.
A-vitamiin aitab säilitada naha nooruslikkuse ning toetab nägemist.
B-rühma vitamiinid vastutavad neuronites liikuvate närviimpulsside liikumiskiiruse eest ehk reaktsioonikiiruse, taiplikkuse, kontsentratsiooni- ja meeldejätmisvõime eest. B-rühma vitamiine nimetatakse ka stressi leevendavateks vitamiinideks. B-rühma vitamiine sisaldavad toitained on teraviljad, piimatooted, kala, kukeseened, kõrvitsaseemned, kartul, erinevad pähklid, banaan.
Q-vitamiini (10–25 mg päevas) saame munast, Kreeka pähklitest, sea-, kana- ja loomalihast ning juustust. Lisaks toidule saadud ubikinoon-10-le sünteesib inimorganism seda ka ise. Meie organismis on Q10 sünteesijaks maks, kui organism on terve ja seal on küllaldaselt B-rühma vitamiine. Q10 leidub kõige rohkem just südames, kuna südamelihase energiatarve on suur.
Kuna Q10 osaleb rakkude oksüdatiivsete ühendite regulatsioonis, on sel oluline roll ka keha vananemisprotsessi pidurdamisel. Oluline on ta veel mitmel muul põhjusel – suurendab vastupanuvõimet stressile, haigustele ja aitab pingelistel eluperioodidel hoida keha tervena, parandab mälu ja keskendumisvõimet ning ennetab viirushaigusi. Q10 puuduse kehas võime ära tunda, kui tekib koormuse taluvuse vähenemine, väsimus ja jõuetus. Q10 defitsiit võib põhjustada ka erinevaid igemeprobleeme ja veritsust. Kui pärast Q10 võtmist hakkab palav ja ajab higistama, siis on see märk sellest, et organismis on Q10 juba piisavalt.
Magneesium (280–450mg päevas) rahustab närvisüsteemi, suurendab vastupidavust stressile ning leevendab menstruatsioonieelse sündroomi nähte. Magneesiumi allikad on kõrvitsa- ja päevalilleseemned, pähklid, kakaopulber, täisteratooted, šokolaad. Puuduse tunnused on lihastõmblused, depressioon, väsimus, vererõhu tõus, unehäired, peavalud, spasmid, lihasvärin, lihasnõrkus ja südame arütmia.
Allikas: Südameapteek
