Sa ei oska öelda, kas oled õnnelik või õnnetu. See veider hall ala võib olla märk ükskõiksusest elu vastu. Olles depressioonis, kipuvad inimesed oma emotsioone välja lülitama ja see käib ka halbade emotsioonide kohta.

Sa oled ise loonud endale “väga kiire elu”. Tihti kipuvad inimesed, kes oma emotsioone peidavad, minema n-ö autopiloodile. Nad võivad olla pööraselt kiidunud näiteks oma lastesse, hobidesse või töösse, et tegevustega tundeid summutada.

Suvalised asjad ärritavad sind. Paljud inimesed võrdsustavad depressiooni kurbuse, nutmise ja melanhooliaga, aga ka viha võib olla tõsine märk. Viha võib tunduda mugavam ja sotsiaalselt rohkem aktsepteeritav eneseväljendamise viis. Näiteks inimene, kes lahutab just oma pikaajalist abielu, võib kahetsusvalu tundes väljendada end raevutsedes, karjudes laste peale või tööl pidevalt ärritudes. Seega on viha täpselt sama suur depressiooni märk kui diivanil päevade viisi nutmine.

Käitud mõtlematult. Veel üks märk ravimata depressiooni puhul on ohtlike riskide võtmine näiteks autoga sõites, seksides, hasartmänge mängides, alkoholi tarvitades või muudes sarnastes tegevustes.

Sa ei mõtle selge peaga. Oled pidevalt hajevil? Uimane mõtlemine on väga tavaline depressiooni sümptom. Sul võib olla raske millelegi konkreetsele keskenduda ja võid olla väga otsustusvõimetu.

Sa ei naudi tegevusi, mida enne armastasid. Käisid kunagi kaks kuni neli päeva nädalas trennis ega jätnud kunagi ühtegi sõpradega peetavat lauamänguõhtut vahele? Kui tunned, et pead end nüüd pigem sundima või ei tahagi üldse enam minna, võib see olla varane depressiooni märk.

Sa ei hooli enam teistest. Depressioon sunnib sind keskenduma endale ja enda vajadustele, mistõttu huvitab sind vähem teistega toimuv. See võib aga tekitada süütunnet, mis muudab asja veel hullemaks.

Allikas: RD