Kas oled üks neist, kelle organism on öösel veepuuduses?
Meditsiiniajakirjas Sleep Medicine avaldatud artiklis kirjutatakse, et magamise ajal tekkiv vedelikupuudus võib vähendada kognitiivseid võimeid. Prantsusmaalt Nancy’st Henri Poincare ülikoolist pärit teadlased aga läksid veelgi kaugemale, väites, et veelgi suurem võib see probleem olla inimestel, kes norskavad või kel on uneapnoe. Läbi suu hingates kaotab inimene 42 % enam vedelikku kui läbi nina hingates.
Kuna aga katseid selle teooria tõestuseks pole tehtud, avaldas samas küsimuses oma arvamuse dr Rebecca Scott, kes on New Yorgi ülikooli epilepsiakeskuse neuroloogiaprofessor. Tema arvates magamine keha vedelikutasakaalu nii palju ei mõjuta, et seetõttu võiksid tekkida kognitiivsed häired. Sellest hoolimata on organismi vedelikupuudus suur probleem, millega tuleb tegeleda.
„Enamik inimesi ei varusta oma keha vedelikuga piisaval määral,“ selgitas Scott. „Nad ei mõtle vee joomisele. Nad mõtlevad hoopis kohvi joomisest, on tööl ja teevad igasuguseid erinevaid asju. Minu meelest on inimesed lihtsalt hajameelsed.“
Hajameelsus võib põhjustada aga terviseprobleeme. Organismi „kuivamine“ võib mõjutada mälu, stressitaset, ülesannetele ja detailidele pööratavat tähelepanu, füüsilist ja kognitiivset võimekust ning isegi tuju. Ole tähelepanelik selliste sümptomite nagu peavalu ja janu suhtes. „Kui tunned janu, siis tea, et organism on juba veepuuduses. See on märk, et sa pole piisavalt joonud ning keha vedelikutase on langenud alla vajaliku,“ sõnas dr Scott.
Mida siis teha, et organismis piisavalt vedelikku oleks? Tuleb juua rohkem vett. Hoia töölaual alati veepudelit ja kui kipud veejoomist unustama, sea endale telefoni meeldetuletus. Võid juua nii gaseeritud kui maitsestatud vett, kui need sulle rohkem meeldivad.
Allikas: RD
