Oled ikka kindel, et see, kuidas end täna hommikul pesid, on sinu nahale parim?
1. Sa kraabid küüntega oma peanahka. Peanaha hõõrumine võib luua tõeliselt värskendava tunde, kuid see teeb rohkem kahju kui kasu, kui kasutad pesemisel ka küünte abi. „Kui kraabid küüntega peanahka, võid panna sealse naha ketendama,“ ütleb Arkansase dermatoloog Sandy Johnson. Hõõru peanahka pigem sõrmeotstega, et šampoon vahutama ajada. Oluline on ka vältida käte vahel juuksesalkude agressiivset hõõrumist, mis võib dermatoloogi sõnul juukseid kahjustada ja põhjustada otste lõhenemist.
2. Sinu pesemisvahendid ei sisalda midagi niisutavat. „Ilma igasuguse niisutava koostisosata tahked seebid, nagu näiteks mitmed antibakteriaalsed seebid, võivad sinu nahka tõsiselt kuivatada,“ ütleb Mona Gohara, dermatoloog Connecticutist. Dr Gohara soovitab otsida seebi koostisosade nimekirjast sellist ainet nagu steariinhape või jälgida, et seebi nimetuse all oleks märgitud sõna „niisutav“.
3. Oled duši all liiga kaua ja pesed liiga kuuma veega. Ei, me ei palu sul minna keset talve jääkülma duši alla, aga ära pese end ka tulikuuma veega. „Inimesed kipuvad eriti talvisel ajal end liiga kaua ning liigselt kuuma veega pesema. See eemaldab nahalt loomulikud õlid ja lipiidid, mis aitavad vett kinni hoida ja nahka niisutatuna hoida,“ selgitab dr Gohara.
4. Sa ei niisuta oma peanahka. Paljud naised kannavad juuksepalsamit vaid juuste keskosale ja otstele. Kuid dr Johnson soovitab niisutada juukseid kogupikkuses – juurtest otsteni. Palsam niisutab peanahka, mis aitab ennetada sügelust ja ketendust.
5. Sa pesed ja koorid nahka üheaegselt. „Inimesed on pesukäsnade ja muude mehaaniliste abivahenditega liiga agressiivsed,“ ütleb dr Gohara. „Pesukäsnad on naha koorimiseks kohutavad valikud, kuna need on liiga karmid ja kahjustavad naha kaitsekihti.“ Ta soovitab kasutada hoopis puuvillasest materjalist pesurätikut, mis mõeldud beebidele. Tõmba seda õrnalt üle naha, tehes hõõrumisliigutust minimaalselt. Dr Johnson ütleb, et ka lihtsalt kätega pesemine on juba piisav, kuid soovitab neil, kes kindlasti mõnd käsna või riiet kasutada soovivad, vahend regulaarselt välja vahetada, et vältida bakterite kogunemist.
6. Sinu raseerijal on liiga palju terasid. Nelja või viie teraga raseerija võib küll kiiremini luua siledaima tulemuse, kuid see võib ka sinu nahka kahjustada. „Raseerides tekitad tegelikult nahale väikeseid lõikehaavu, seega mida rohkem terasid kasutad, seda kahjulikum,“ ütleb dr Gohara. „Trauma vähendamiseks on parim kasutada kõige lihtsamat ühe või kahe teraga raseerijat.“ Vähem olulisem pole ka tehnika. Dr Gohara soovitab kasutada raseerijat suunaga allapoole, mitte üles. Kui raseerid suunaga ülespoole, liigud karvakasvule vastupidises suunas, mis suurendab ohtu nahka sisse lõigata. Lisaks võib see karvanääpsu põletiku tekitada, mille tulemuseks sisse kasvanud karvad. Kõige siledamaks ja turvalisemaks raseerimiseks tee ka kindlaks, et nahk oleks eelnevalt korralikult niisutatud seebi või raseerimisvahuga.
7. Sa ei loputa korralikult. Dr Johnsoni sõnul on oluline teha kindlaks, et kehalt ja juustest saaksid kõik pesuvahendid korralikult välja loputatud. Nahale jäänud tooted võivad tekitada nahaärritust ja ummistada poore, mille tagajärjeks võib olla akne. Enneta seljale tekkivaid vistrikke, pestes juukseid nii, et sinu pea on kas kallutatud ettepoole või küljele. Nii voolab šampoon ja palsam otse dušikabiini või vanni, mitte mööda sinu selga alla.
8. Sa ei niisuta kohe pärast pesemist. Parim aeg naha niisutamiseks on kohe, kui oled keha kuivaks patsutanud. Sel ajal, kui nahk on veel kergelt niiske. „Kasuta ära duši alt tulevat soojust ja vannitoa suurt õhuniiskust ning kanna nahale niisutavat toodet nii kiiresti kui võimalik,“ ütleb dr Gohara. „Kehalosjoonid imenduvad kõige paremini just kergelt niiskesse nahka.“
Allikas: RD