7 meditsiinilist põhjust, miks sa end kogu aeg väsinuna tunned
1. Oled väsinud, sest sind vaevab aneemia. Kui arsti vastuvõtul olles kaebad, et oled kogu aeg väsinud, kontrollitakse tavaliselt esimese asjana verd – ega sul aneemiat ja kilpnäärme funktsiooni häireid ole? Väsimus on väga lai mõiste, selle taga võib peituda väga palju terviseprobleeme. Kui ütled, et „olen väsinud ja mingi asi ajab mind kogu aeg pisut hingeldama“ või „mul on raske trenni teha“, võib olla tegemist aneemiaga.
Aneemia tähendab seda, et punased verelibled ei kanna su veres ringi nii palju hapnikku, kui oleks vaja. Kõige tavalisem aneemia põhjus on organismi rauavaegus. Aneemiat põdevad inimesed kogevad lisaks väsimusele sageli ka külmatunnet, värinaid, ärrituvust ja peavalusid.
2. Oled väsinud, sest su kilpnääre ei tööta korralikult. Kui tegemist on kilpnäärmeprobleemiga, näiteks kilpnäärme aktiivsuse vähenemisega ehk hüpotüreoosiga, võid lisaks väsimusele tunda, et su nahk on väga kuiv, kõht kogu aeg kinni ja energiat pole üldse. Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus on seisund, mis tekib, kui kilpnääre ei tooda piisaval hulgal teatud olulisi hormoone.
Hüpotüreoos esineb naistel sagedamini kui meestel. Seda on spetsiaalsete analüüsidega kerge diagnoosida ja kui selgub, et sul on kilpnäärme alatalitus, kirjutab arst raviks välja sünteetilisi kilpnäärmehormoone.
3. Oled väsinud, sest sul on diabeedieelne seisund või diabeet. Kui su vere suhkrusisaldus on kõrge, võib vereringe olla häiritud ja keharakud ei saa piisavalt hapnikku ega muid toitaineid kätte. Sellepärast tunnedki end väsinuna. Madal veresuhkur tekitab ka tunde, et oled kurnatud – rakkudel pole piisavalt „kütust“, et need saaksid korralikult töötada. Kõrge veresuhkur tekitab veresoontes kroonilist põletikku ja seegi võib sind panna end väsinuna tundma.
4. Oled väsinud sest sul on depressioon. Kui tunned, et oled kogu aeg hirmus väsinud, ei taha hommikuti voodist välja tulla ja/või on sul raskusi uinumisega, võid kannatada meeleolulanguse all. Peaksid pöörduma perearsti poole, kes saab uurida, kas tegemist pole ehk depressiooniga. Selleks, et kindlaks teha, kas sa kannatad pikaajalise meeleolulanguse käes, on olemas spetsiaalne hindamisinstrument. Tegemist võib olla ka mõnest muust stressi põhjustavast faktorist või näiteks alkoholi liigtarbimisest tingitud probleemiga. Depressioon, alkohol ja väsimus on omavahel sageli väga tihedalt seotud. Mõnikord inimesed koguni „ravivad“ depressiooni alkoholiga ja tunnevad siis end väga väsinuna.
5. Oled väsinud, sest sul on toidutalumatus. Soolestik peaks olema nii vedelikukindel rakkudest moodustunud tihke toru, et sellest midagi välja ei imbuks. Keha imendab endasse selle, mis vaja, kuid see, mis vajalik pole, jääb soole sisse. Kui su toitumisharjumused on halvad ja sööd liiga palju töödeldud toitu, muutub soolestiku seina vooderdavate rakkude omavaheline side aegamisi nõrgemaks ning tihke toru muutub võrgutaoliseks. Selle tulemusel saavad valgud, mis sugugi vereringesse imenduma ei peaks, siiski sinna minna ning tekib põletikulaadne reaktsioon. See võib tekitada puhitusi, üldist väsimust, tujukust, kaalutõusu ja peavalu.
Kui oled mingi toiduaine (näiteks piima või nisu) suhtes tundlik, võid end samuti väsinuna tunda, nahale võib tekkida lööve, kõht võib olla gaase täis või pea uimane tunduda. Toidutalumatuse või – tundlikkuse kindlakstegemiseks väga häid teste olemas pole. Võid katsetada välistamisdieediga (lülitad erinevad toiduained ükshaaval välja ja jälgid, mida tunned; seejärel hakkad neid uuesti aeglaselt menüüsse tagasi lisama), mis võib aidata aru saada, milline toiduaine sulle ei sobi. Kui näiteks eemaldad oma menüüst kõik nisu sisaldavad toiduained ja tunned end hästi, ja neid tagasi lisama hakates muutud uimaseks, võib olla tegemist signaaliga, et su organism on nisu suhtes tundlik
6. Oled väsinud, sest kannatad neerupealiste kurnatuse all. Neerupealiste kurnatus on läänelik ja funktsionaalse meditsiini termin, paljud arstid seda siiski n-ö klassikalise terviseprobleemina ei tunnista. Seisundit on tavapäraste laborianalüüsidega raske kindlaks teha. Kõige tõenäolisemalt avaldub see neerupealiste puudulikust näitavates analüüsides või mõnedes endokriin- või hormonaaltestides, mis näitavad, et neerupealised ei tooda piisaval hulgal teatud hormoone.
Hormonaalne tasakaalutus võib avalduda stressirohketes olukordades, näiteks pereprobleemide ilmnemisel või kui tööl valitseb pidev stressiolukord, unetuse, ületreenimise, korratu ja ebapiisava söömise või alkoholi kuritarvitamise korral. Need olukorrad võivad stressihormoonide taseme kõrgeks kergitada, sind end kurnatuna ja tühjaks pigistatud sidrunina tundma panna.
7. Oled väsinud, sest kusagil su organismis on põletik. Arstid kahtlustavad väsimuse põhjusena sageli mõnda kroonilist põletikku, näiteks Epstein-Barri viirust, mis põhjustab mononukleoosi või Lyme’i tõbe ehk puukborrelioosi. Kõige olulisem on põletikukolle organismist üles leida ja seejärel see korralikult välja ravida.
Allikas: RD
