Kas jooksmine on põlvedele hea või koormab neid hoopis liigselt?

Jooksmisel on maine, et see põhjustab ajapikku põlvede kulumist, mis võib tekitada liigesevalu, artriiti ehk liigesepõletikku ja teisi vigastusi. Kuid hiljuti läbiviidud lühikesest uuringust tuli välja, et 30 minutit jooksmist tegelikult vähendab põletikulisi protsesse jooksja põlveliigestes. Seetõttu hakkas nii mõnigi asjatundja kahtlema, kas jooksmine tegelikult suurendab vigastuste riski – või aitab see neid hoopis ennetada.

Kõnealuse uuringu tulemused avaldati andmebaasis European Journal of Applied Psychology. USA-s asuva Brigham Youngi ülikooli teadlased kutsusid 15 tervisliku eluviisiga jooksjat (vanuses 18 kuni 35) oma laborisse, kus võeti katsealustelt vere- ja vedelikuproovid nende põlveliigestest enne ja pärast 30-minutilist jooksu jooksulindil. Samu andmeid kontrolliti ka sel ajal, kui jooksjad olid puhkeasendis.

Uuringu läbiviijad lootsid leida suurenenud molekulide arvu, mis ergutab põletikulisi protsesse inimese põlveliigestes olevas vedelikus just pärast jooksmist. Seda nad aga ei leidnud. Selle asemel ilmnes, et põletikke tekitavad näitajad hoopis vähenesid pärast 30-minutilist jooksu. Kuigi teadlased said uuringu lõpuks täistulemused vaid kuuelt katses osalenud inimeselt, olid tulemused sarnased.

„See on üllatav,“ sõnab uuringu autor Matt Seeley, kes on ülikooli sporditeaduse dotsent. „Me eeldasime, et leiame suurenenud molekulide arvu, kuid tulemus oli hoopis vastupidine.“ Seeley toonitab, et see avaldatud uuring on vaid esimene omalaadne ja väikese katsealuste arvu tõttu ei peaks selle uuringu tulemustest kindlaid üldistusi tegema. Ka vaatasid teadlased vaid põletikulisi protsesse kohe pärast seda, kui osalejad olid jooksnud ja seda mitte nädal või kuu hiljem. Seeley ütleb aga, et plaanib oma meeskonnaga samasuguse uuringu ka tulevikus läbi viia ja siis kaasata ka rohkem inimesi. „Ma arvan ja loodan, et ka siis näitab tulemus, et jooksmine on inimese liigestele kasulik,“ lisab ta.

Mõned eksperdid, kes uuringus ei osalenud, ütlevad, et kuigi selle tulemused on huvitavad – isegi arvestades väikest osalejate arvu – ei ole siiski endiselt kindel, kas jooksmine tõesti võib põlvi vigastuste ja artriidi eest kaitsta. „On andmeid, mis viitavad selle küsimuse mõlemale võimalikule vastusevariandile,“ ütleb dr Brian Feeley, kes on ortopeediline kirurg California ülikoolist. „Ma teame, et on inimesi, kes jooksevad pidevalt ja neil pole mingeid põlveprobleeme. Samal ajal on ka neid, keda piinab artriit juba väga noorest east.”

Mitmete jooksjate jaoks on 30 minutit kestev treening võrdlemisi lühike ja Feeley ütleb, et see uuring ei avalda pikamaajooksu turvalisust. Teised uuringud, kus on vaatluse alla võetud maratonijooksjad, on aga leidnud kõhretes toimuvaid muudatusi, mis võivad viidata võimalike vigastuste tekkele, mis võivad püsida ka kuid pärast pikamaajooksu.

„Kui need kaks uuringut kokku võtta, siis võib öelda, et tõenäoliselt on inimestel olemas evolutsiooniline eelis, mis lubab meil joosta võrdlemisi lühikesi distantse, kus keha ise kaitseb kõhresid kahjustuste tekkimise eest, vähendades põletike teket,“ ütleb Feeley. „Pikaajaline jooksmine võib aga tekitada tulemuse, kus põlvele avaldatakse nii palju survet võimalike põletike teket vähendada, et tulemuseks on hoopis liigeste taandareng.“

Nii Seeley kui Feeley nõustuvad, et jooksmisest tulenevad kasutegurid kaaluvad üle võimalikud riskid (eriti, kui joosta mõõdukalt). Faktorid nagu kaal ja geneetika võivad rolli mängida selles, kas inimesel on eelsoodumus artriidi või teiste jooksmisest tulenevate probleemide tekkeks. Kindlasti on aga vaja seda küsimust rohkem uurida, et täielikult mõista selle riske ja kasutegureid. Samal ajal aga võivad jooksusõbrad põlvemurede tekkeriski ennetada, harrastades spordialasid, kus surve liigestele on väiksem.

Allikas: Health.com