Pingelangust, palun!

Soovitada pinges sõbrale “Ära stressa!” on sama kasutu kui lohutada nukrutsejat sõnadega “Ole õnnelik!”. Kui see vaid oleks nii lihtne! Ehkki stressiköidikud on tugevad, on neid siiski võimalik lahti harutada – kui tead õigeid võtteid.

“Mõõdukas stress – see on elu,” ütleb Keha ja Meele Teraapiakeskuse nõustaja-psühhoterapeut Aili Tamming. “Me vajame tegutsemiseks teatud füüsilist ja emotsionaalset pingestatust. Optimaalne stress aitab ennast kokku võtta ja nõudlikes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist, suhteprobleeme ja tõsiseid tervisehädasid.”

Kust ma “pisiku” sain?

Pingeid põhjustavad stressorid võivad ükshaaval näida tühised, kuid kuhjudes löövad sisemise tasakaalu kõikuma. Väliste stressorite hulka kuuluvad keskkond (nt lärm), suhted (konfliktid, pereprobleemid), olulised sündmused (töökoha vahetamine, kolimine), tähtajad ja igapäevamured (rahapuudus jm).

Sisemised stressorid on aga elustiilivalikud (vähene uneaeg), negatiivne sisekõne (keskendumine halvale), mõttelõksud (kõige isiklikult võtmine) ning isiksusejooned (töönarkomaania).

“Stressiseisund on võrreldav tulekahjuga: sa valmistud tegevuseks, mis nõuab lisaenergiat ja vastupidavust. Kui see on lühiajaline, taastab organism peagi tavaseisundi – paraja pingega kaasneb väsimus, millest saame välja puhata. Kroonilisest stressist tekkinud üleväsimuse vastu aga tavaline puhkus ja väljamagamine ei aita. Keha ja psüühika on kahjustunud,” räägib Tamming. “Sageli püüame sellisest olukorrast väljapääsu leida end ületades – püüdleme veel ägedamalt oma eesmärkide poole, teeme veelgi suuremaid jõupingutusi. Ent vahemaa soovitu ja tegelikkuse vahel vaid kasvab, jõuvarud kahanevad ning jätkuv pingutus võib lõppeda kokkuvarisemisega.”