Spetsiaalselt sinu jaoks koostatud menüü võib aidata või toetada ravi nii mõnegi tervisehäda puhul nagu näiteks kõrge vererõhk või liigne kolesteroolitase, samuti ka nahahädad või aneemia.

Õige toitumine aitab palju

Tervisliku ja tasakaalus toitumisega on võimalik hoida oma tervist tugevana – vähendada haigestumise riski, normaliseerida vererõhu- ja kolesteroolitaset, ennetada diabeeti jm. Oskuslikult toitu valides on võimalik vältida nii mõndagi kroonilist haigust.

Teadlikult toitudes saab parandada seedimist ja tegeleda ka kaaluprobleemidega. Toiduallergia ja/või –talumatuse korral või ka söömishäirete küüsis olles aitab hoolega valitud menüü olukorda parandada.

„Toitumisnõustajad tegelevad loomulikult kaaluprobleemidega (nii kaalu langetamise kui ka tõstmisega), kuid meie poole võib pöörduda muudegi teemadega. Näiteks nõustame rasedaid, lapsi ja lapsevanemaid, aitame ennetada südame-veresoonkonnahaigusi, diabeeti jne,“ selgitas Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse juhatuse aseesimees Triin Muiste.

„Toitumisnõustajad ei anna otseselt haiguspõhiseid juhiseid, küll aga aitavad muuta menüüd tervislikumaks. Kõrgema kompetentsiga toitumisnõustajad omavad rohkem pädevusi ja nende poole võib pöörduda ka tõsisemate probleemidega. Kuid haigusspetsiifiliste soovitustega aitavad juba toitumisterapeudid,“ lisas Muiste.

Toitumisnõustamine ja internet

Tänapäeva maailm annab ohtralt võimalusi leida soovitud infot ilma konkreetse ja väljaõppinud inimese poole pöördumatagi. Lisaks lihtsusele pakub internet tihti abi kas tasuta või tunduvalt väiksema tasu eest kui seda küsiks toitumisnõustaja.

Leidub kümneid erinevaid internetikeskkondi, kus pakutakse võimalikult soodsalt individuaalset nõustamist või juba valmis toitumiskavasid. Üldjuhul võtavad need arvesse inimese vanuse, kaalu ja füüsilise aktiivsuse ning arvestavad seejärel välja oma soovitused. Selliste lehtede taga võib olla vastava õppe saanud nõustajaid, kuid leidub ka vähemprofessionaalseid nõuandjaid. Seega tuleb kõikvõimalikesse anonüümsetesse või automaatselt arvutipõhiselt soovitusi jagavatesse keskkondadesse suhtuda teatava eluterve skepsisega.

Internetist saadud või ka ise näiteks raamatute põhjal kokku pandud toitumiskavad võivad paljudele sobida, kuid see eeldab põhjalikke baasteadmisi. Näiteks leidub ka Eestis veebipõhiseid programme, mis reklaamivad end tasakaalustatud menüü koostajana, kuid tegelikkuses on põhitoitainete vahekord Eesti ametlikke toitumissoovitusi järgides siiski paigast ära.

Nii võib juhtuda, et päevamenüü soovitab tarbida 40 protsendi ulatuses valku, samas kui kehtivate toitumissoovituste kohaselt peaks valgu osakaal jääma 10–20 protsendi piiridesse. Selliste olukordade vältimiseks tulebki ennast kõigepealt kas ise vajaliku algmaterjaliga kurssi viia või siis kasutada asjatundja abi.

„Pimesi ei soovita ma mitte kedagi uskuda,“ andis ka Triin Muiste nõu. „Uurige, kas info jagajal on vastav diplom, mitu tundi on ta toitumisnõustamist õppinud, millistele allikatele ta tugineb oma väidetes, kas nendel allikatel on tõenduspõhisus taga.“

Keegi ei toitu kogu aeg tervislikult

Toitumisnõustajad küll suunavad inimesi tervislikumalt elama ja oma toiduvaliku osas teadlikumaid otsuseid langetama, kuid tõsiasi on see, et keegi ei suuda iga päev sada protsenti tervislikult elada. Ja see pole ka vajalik. Nii nõustajad ise kui ka nende nõustatavad seisavad sageli silmitsi kiusatustega ja see on täiesti normaalne. Seega ei tasu karta, et toitumisnõustaja poole pöördudes tuleb kommist, rasvasest toidust ja klaasikesest veinist igaveseks loobuda.

Kui rääkida rasvast, siis rasv on eluks väga vajalik. 25–35 protsenti meie menüüst peaks koosnema rasvadest. Loomulikult tuleb valida vähem küllastunud rasvu ja tarbida rohkem häid rasvu, näiteks oomega-3-rasvhappeid (neid sisaldavad kalad ja mereannid), kuid ilma rasvadeta ei tohiks. Vastasel juhul saavad häiritud paljud olulised funktsioonid meie kehas,“ rahustas Muiste muretsejaid, et lahja toiduga keegi pikalt vastu ei pea.

„Maiustuste (ja alkoholi) puhul õpetab toitumisnõustaja pigem valima tervislikumaid alternatiive ja räägib kogustest. Keelamise puhul hakkavad inimesed süsivesikuid täielikult vältima, mis aga toob alati kaasa isu suurenemise,“ selgitas Muiste. „Kaua ei ole võimalik olla ei söömata ega süsivesikuteta, see lõpeb alati ülesöömisega.“

Tervislik on kuulata oma keha ja süüa seda, mille järele parasjagu isutab, muidugi mõistlikkuse piirides.

Kuidas leida endale sobiv toitumisnõustaja? Millega toitumisnõustaja täpsemalt tegeleb? Millal peaks toitumisnõustaja poole pöörduma? Loe põhjalikumalt http://tervisliktoitumine.ee/toitumisnoustaja-pole-vaid-kaaluprobleemide-lahendamiseks/