Kuidas saada Tinderis meepotiks
Võtan ette neljanädalase katse, kus proovin Tinderis eri looke ja jälgin nende populaarsust. Kõigepealt kustutan oma senise profiili ja teen uue, seon selle isegi värske Facebooki-kontoga, et võimalikud ühised sõbrad ega huvid kasutajaid ei mõjutaks. Olen ainult mina ja minu neli palet: loomuliku välimusega romantik, uljas peotšikk, usin tööhiir ja värvikas kunstnik. Iga kord panen üles kaks selfit, eri riietuse ja veidi erineva soengu-meigiga, ning hoian iga versiooni Tinderis nädal aega.
Igal nädalal annan sajale esimesena ette juhtuvale mehele ekraanil pöidlaga paremale pühkides märku, et olen neist huvitatud. Raadiuseks jätan automaatse 80 kilomeetrit ja vanuse teen vabaks: 18–55+. Ning ütlen neile kõigile jah. See ongi kogu eksperimendi traumeerivaim osa, sest ise ma enamikku neist ei valiks, aga nüüd olen sunnitud nendega suhtlema. Siiski tuleb tunnistada, et midagi hullu ei juhtu! Null peenisepilti, null “nice guyd”, kes siis, kui komplimendile vastust ei saa, sõimu valla lasevad. Tegelikult pole mul ka varem neid ette tulnud, kuigi internet on õuduslugusid täis. Kas tõesti on Eesti mehed nii palju normaalsemad? Või lihtsalt tagasihoidlikumad?
1. mina: loomulik ja leebe
Esimeseks versiooniks valin “meikimata” välimuse. Päris jumestuseta varianti ma ei tee. Me kõik teame mehi, kes kuulutavad (tavaliselt küsimata), et eelistavad loomulikku välimust, kuid arvavad meikimata naist nähes, et too on haige. Teen meigipõhja ja annan kulmudele-ripsmetele veidi värvi. Niisugune väljanägemine on mul suvisel ajal ja kiiretel päevadel üsna tavaline. Juukseid ei säti kuidagi, selga tõmban naiselike volangidega pastelltoonides kleidid.
