Ehtekunstnik Rita-Livia Erikson: vääriskivide ainulaadsest võlust ja erilisest töökogemusest Mosambiigi rubiinikaevanduses
„Ehted ja ehtekivid on mind alati köitnud ning kuna mulle meeldivaid ehteid oli alati nii raske leida, otsustasingi, et tuleb ise tegema hakata,“ sõnab Rita-Livia, kes pärast keskkooli asuski õppima ehtekunsti eriala Eesti Kunstiakadeemiasse. „Olen alati kaldunud pigem klassika poole – klassikaline ilu, kullasepatehnoloogiad ja materjalid (hõbe, kuld, naturaalsed kivid), kuid oma käekirja tekkimine selle kõige juures on lausa paratamatus.“
„Ülikooliaastate jooksul puutusin küll erinevate ehtekividega kokku, kuid tagantjärgi mõeldes siiski pigem põgusalt. Õppisin ümarlihvi (cabochon), kolmemõõtmeliste vormide kivist välja graveerimist ning erinevaid kivide ehetesse kinnitamise viise. Lähemalt süüvisin aga kivide lummavasse maailma alles pärast ülikooli lõpetamist, kui läksin 2015. aasta sügisel koos oma kursuseõe ja väga hea sõbrannaga pooleks aastaks Ameerika Ühendriikidesse sealset ehtekunsti maailma avastama. Õnnelike juhuste läbi sattusime Californias ühe USA tunnustatuima kivilihvija käe alla õppima fassettlihvi, alustades klassikalisest ümmargusest briljantlõikest kuni fassetitud kivide parandustöödeni. Lisaks lihvimisel omandatud arusaamistele erinevatest värvilistest kividest ja füüsilistest omadustest sai ära kasutatud võimalus õppida ühe gemmoloogi (gemmoloogia – ehtekivide teadus – toim.) käe all, kuidas identifitseerida erinevaid naturaalseid, sünteetilisi ja kõiki sinna vahepeale jäävaid kive. Nende kuue kuu jooksul USAs sai muuhulgas põhjalikult läbi käidud maailma suurimal iga-aastasel kivide ja mineraalide festivalil Tucsonis, Arizonas,“ meenutab hakkaja naine. Ehtekunstnik võttis endaga reisilt lisaks erinevatele lihvimata ja lihvitud kividele kaasa ka kivilihvimismasina, et saaks lihvimisalase enesearendusega ka Eestis jätkata.
Kõrvaehte materjaliks topaas ja hõbe. Foto: Rita-Livia Erikson
Kivide lummav maailm Mosambiigis
2016.aasta lõpus sai Rita-Livia pakkumise töötada ühe rubiinikaevanduse heaks, mis oli alustanud kaevandamist Mosambiigis. „Mosambiik on alates 2009.aastast, mil seal rubiinid avastati, olnud olulisim fassettlihviks sobilike rubiinide leiuriik,“ märgib ehtekunstnik. „Eelnevalt on see kaevanudusettevõte tegelenud teemantide, kulla ja kivisöe kaevandamisega, kuid värviliste kivide maailm oli nende jaoks veel tundmatu. Minu ülesandeks oli olla rubiiniekspert kivilihvijana.“ Alguses pühendus ta vaid rubiinide lihvimisele. „Kivid, mille kallal töötasin, olid kõik pärit sellest samast rubiinikaevandusest ja eelnevalt töötlemata. Pean selgituseks ütlema, et vähemalt 95 % turul olevatest rubiinidest on vähemalt kuumutatud, et parendada värvi ja läbipaistvust. Väga suur osa rubiine parendatakse ka muudel viisidel, kuid sellest tulenevalt väheneb oluliselt ka nende väärtus. Põhjaliku turu-uuringu tegemise käigus selgus, et väga vähesed inimesed küsivad enne kivi ostmist taustainfot (konkreetse kivi ajalugu, kaevanduskoht, erinevad protseduurid mis ja kas temaga tehtud on). Erinevate kalliskivide töötlemiseks on erinevaid meetodeid ning nende kõigi eesmärgiks on edendada kivi ilu. Kivilihvija ülesandeks on oma tööga saavutada parim võimalik kombinatsioon, et tuua välja kivi värv ja sära, kaotades sealjuures võimalikult vähe selle esialgsest kaalust,“ jagab ta põnevat infot.
„Mosambiigis koha peal töötades olid minu töökohustused pigem gemmoloogia-alased, kuid tugevalt seotud minu teadmiste ja kogemustega rubiinide lihvimisest. Peagemmoloogiga koostöös hakkasime looma sealsetest lihvimata rubiinidest põhikomplekti, mille põhjal kõik ülejäänud ja järgnevad rubiinid värvi, suuruse ja kvaliteedi järgi ära sorteerida,“ meenutab Rita-Livia. Naise koostöö antud ettevõttega lõppes, kuna rubiinikaevandusena turul oma lähenemist otsides otsustati mitte enam pühenduda kaevandatud kivide töötlemisele või lihvimisele, seega konkreetselt kivilihvijaid enam ei vajatud.
„Kuna Mosambiik on kalliskivide poolest üks rikkamaid riike maailmas, puutusin ka seal lähemalt kokku paljude teiste kividega, arendades nii oma teadmisi. Õppisin selle mõne kuu jooksul meeletult nii kivilihvijana kui ka ajaloolistest, geograafilistest, tööstuslikest ja gemmoloogilistest pooltest,“ sõnab ta.
Kõrvarõngaste materjaliks rubiinid ja hõbe. Foto: Rita-Livia Erikson
Vääriskivid versus poolvääriskivid
Rita-Livia toob välja, et liigutus „vääriskivid vs poolvääriskivid“ ei ole tema arvates kuigi täpne. „Vääriskivide hulka liigitatakse vaid teemant, rubiin, safiir ja smaragd ning poolvääriskivid on siis kõik ülejäänud ehtekivid. Nimetada kivi poolvääriskiviks viitab sellele, et ta pole nii väärtuslik, haruldane ega ihaldatav. See ei vasta aga tegelikult tõele, sest paljud poolvääriskivid on tihtipeale haruldasemad, parema läbipaistvusega ja kaunima värviga ning sellest kõigest tulenevalt ka oluliselt väärtuslikumad, kui nii mõnigi vääriskivi. Näiteks tsavoriit (rohelist värvi granaatide rühma kuuluv kalliskivi), mida leidub vaid paaris kohas Aafrikas, on üldjuhul palju puhtam ja hinnatum kui smaragd, mida leidub igas maailmajaos.“
Milles peitub aga kivide erilisus? Ehtekunstnik usub, et selles mängib rolli mitu asjaolu korraga. „Peamiselt värv, läbipaistvus ja haruldus. Ühe kalliskivi sünnilugu on mitmete kokkusattumuste jada, mille ilu tekkeks ja meieni jõudmiseks on kulunud miljoneid aastaid. Neis on midagi kirjeldamatult müstilist ja tabamatut, mis on inimesi lummanud juba tuhandeid aastaid. Pole midagi imestada, et erinevatel kividel on ajast aega arvatud olevat mitmeid erinevaid vägesid ja metafüüsilisi omadusi – nende ilu ja sära näib läbitungivam ja võimsam, kui see üks füüsiline maailm siin endas kinni hoida suudaks. Eks see, mis ja kui palju sellest kõigest tõele vastab on iga inimese enda tunnetuste ja kogemuste põhjal hinnata,“ mõtiskleb ta.
Naise enda jaoks tähendab ehe aga midagi isiklikku. „Ka ilma sügavama kontseptsioonita ehe ütleb alati oma väljanägemise, ilu ja olemusega midagi oma kandja kohta. Ehe koos temas istuva kiviga räägivad ühte ja sama lugu, milles need materjalid üksteist täiendavad. Vahel on kivil särava värvikillukesena aktsendiks olles kõrvalosatäitja roll, vahel aga on metalli eesmärk ise tahaplaanile jäädes anda võimalus inimesel end erilis(t)e kivi(de)ga ehtida. Erakordsed ehted ja kivid jutustavad erakordseid lugusid,“ usub Rita-Livia.
Kihlasõrmuse materjaliks smaragd, teemandid ja valge kuld. Foto: Rita-Livia Erikson
Isiklikust loomingust ja ehtekunsti tulevikust Eestis
Rita-Livia eelistab oma töödes kasutada (värvitutele) teemantidele värvilisi kive, mis on tema jaoks viimasel ajal põnevamad. „Kogemuste tõttu on ka safiirid mulle südamelähedasemad, kuid otsest isiklikku lemmikut siiski ei tuvastaks,“ sõnab ta, märkides, et safiire on maailmas loendamatuid eri värve ja toone ning ka rubiinid on tegelikult (punased) safiirid. „Fassettlihvis kivi ei ole kunagi vaid ühte värvi. Valguse murdudes kivi sees ja sealt tagasi silma peegeldudes näeme tervet värvispektrit. Selline värvimäng ongi see miski, mis inimese justkui ära nõiub. Ka ilma ühegi silmnähtava veata värvilisel kivil on palju iseloomu. On kive, mis on üht tooni päevavalguses ja teist tooni lambivalguses. Suletistes – need on kivisse või mineraali talletunud teise aine kogumid – näen ma paralleele inimestega. Nii kaua, kui need nii-öelda vead ei kujuta ohtu vastupidavusele ega varjuta liiga tugevalt olulisimaid omadusi, lisavad need pigem omapära. Erinevad kivid panevad endasse armuma erinevad inimesed ning üldised arusaamad ja hinnangud ei mängi seal enam rolli. Üks kivi on väärt täpselt nii palju, kui palju keegi tema eest on nõus maksma. Mulle meeldib väga, kui inimesel on ehtekiviga isiklik side või põhjendus mingit konkreetset kivi soovida, sest ehte loomine sellise kalliskiviga on põnevam ja lõpptulemus ise on siis palju tähenduslikum.“
Rita-Livia on kindel, et kalliskivid on ja jäävad ehtekunsti üheks olulisimaks osaks. „Kuna ülejäänud maailmas koguvad järjest rohkem populaarsust värvilised kivid, näen seda trendi tulevikus süvenevas ka Eesti ehtemaastikul. Kihlasõrmustes eelistatakse järjest rohkem värvilisi ehtekive, et väljendada oma isikupära. Teemantide kasutamine kihla- ja abielusõrmustes pole ka just vana traditsioon ning mina suhtun inimese soovi kivi valikuga eristuda igati positiivselt. Nii nagu ehete valikud on läbimõeldud otsused, võiksid seda olla ka valikud kalliskivide maastikul,“ sõnab ta ja usub, et kalliskivid on siiski olemas meie kõigi jaoks ning kõikide nende ilu ja sära on mõeldud kestma igavesti.
Vaata veel fotosid Rita-Livia loomingust ning tema poolt lihvitud kividest:
Kõrvarõngaste materjaliks tuliopaalid ja hõbe.
Kõrvarõngaste materjaliks rubelliidid ja hõbe.
Rutiilkvarts
Turmaliin
Tsitriin
Granaat
Fotod: Rita-Livia Erikson
