Valud kehas ja kaalutõus on märgid stressist: kas oled üks neist, kes selle all kannatab?

Juhtivad neurofüsioloogia eksperdid selgitavad väljaandes Reader's Digest, kuidas stress kehas avaldub ning mida saab selle leevendamiseks ette võtta.

Tunned mõnikord lihasvalu, mis ilmub justkui välk selgest taevast? Hinda oma stressitaset. Ekspertide sõnul on stress midagi palju enamat kui vaid vaimne probleem – see võib sinu kehasse kogunedes põhjustada tõsiseid füüsilisi probleeme.

Mis on stress?

“Stressi võib tekitada igasugune olukord ja kiirem, uuem ning parem tehnoloogia ainult halvendab olukorda,” selgitab kiropraktik Lily Freidman. “Kuulen oma patsientidelt kaebusi stressi kohta rohkem kui kunagi varem ja ma olen olnud arst 18 aastat.”

Aina muutuva ümbruse ja veel kiiremini muutuva elustiili tõttu on stress kergem tekkima. Kas sa kontrollid pidevalt oma postkasti? Kas sa kiirustad pidevalt, tihti ilma tegeliku põhjuseta? Selles võid sa tänada meie uut kiirelt arenevat tehnoloogiakeskset mentaliteeti.

Integreeritud meditsiini keskuse arst, dr Elizabeth Trattner selgitas füsioloogilise stressi põhjuseid ja mida selline stress meie kehadele teeb. “Kui meil on stress, tekitab keha hormooni nimega kortisool. See on meie keha pannud tegutsema juba tuhandeid aastaid – hormoon peaks aitama meil otsustada põgene-või-võitle-tüüpi olukordades. Kahjuks ei tee meie kehad vahet, kas tegemist on karu eest põgenemisega või kohtusaali jalutamisega.”

Kuhu stress koguneb?

Kõrget kortisoolitaset ja selle mõjusid võib tunda kogu kehas. Trattneri sõnul avaldub stress kaalutõusuna keskkohas, samas kui teised arstid arvavad, et stress koguneb erinevatesse piirkondadesse, nagu kaela, pähe ja õlgadesse.

Dr Friedmani sõnul on füüsiliste sümptomitega stress tõeline nähe. “Ma näen seda igapäevaselt. See ei olene soost, ametist, vanusest, aga stress valib koha, kuhu „maanduda”, erinevalt.”

Ta selgitas, et mehed tajuvad stressi rohkem valuna alaseljas, samas kui naised kogevad seda rohkem ülaselja piirkonnas, trapetslihases ja kaelas. See põhjustab sageli kuklapiirkonna valulikkust.

Isegi laste puhul pole eriline, et stress nende kehadesse koguneb. “Lastel esineb seda kõige enam kaela- ja selja keskosa piirkonnas. Selles võib süüdistada nutitelefone ja meie pidevat sotsiaalmeedias viibimist,” lisas arst.

Kõige sagedamini avaldub stress pea- ja lihasvalude ning seedeprobleemidena, lisaks võivad tekkida seletamatud valud kõikjal üle kogu keha.

Kuidas ennast ravida?

Peale meditsiinilise abi nagu regulaarsed kiropraktilised protseduurid (või vajadusel ka kerged valuvaigistid), võib ka stressiallikast rääkimine leevendada sinu füüsilise stressi sümptomeid. Paljud spetsialistid väidavad, et stressiallikast rääkimine vabas vormis, näiteks teraapias, võib tõesti stressi füüsiliselt avalduvad sümptomeid kergendada.

“Paljud minu patsiendid tulevad mu juurde selja- või kaelavaluga, lamavad 45 minutit laual ja räägivad ise samal ajal ravi saades minuga. Nad ütlevad, et tunne, mis neid valdab on „nagu oleks suur koorem nende õlult võetud”, taipamata, et nad on endast kogu päeva auru välja lasknud ja selle mulle töölauale jätnud, lahkudes täiesti uute inimestena,” selgitab dr Friedman.

Selline kombinatsioon füüsilisest ja psühholoogilisest leevendusest on parim viis kogunenud stressi sümptomitest vabanemiseks. Kuid olge tähelepanelikud, sest krooniline valu võib olla põhjustatud sügavamast psühholoogilisest probleemist, näiteks traumast või ärevushäirest.

“Stressi leevendamise võti peitub selle allika äratundmises, mis ei ole alati lihtne. Stressivormid, mis põhjustavad sümptomeid, millega sageli ei arvestata, on näiteks halb enese eest hoolitsemise oskus, pikaaegsed lapsepõlvest pärinevate probleemide mõjud ning diagnoosita jäänud depressiooni põhjustajad, posttraumaatiline stressihäire ja ärevushäired, ” ütleb dr Clarke.

Mida oleks kõige targem ette võtta?

Peale professionaalse neurofüsioloogilise abi leidub veel valu vähendavaud viise, mis stressitaset kiiremini alandavad. Dr Friedman soovitab stressi vähendavaid tegevusi nagu kerge füüsiline trenn (jooga, sörkjooks), looduses jalutamine, meditatsioon. Aidata võib ka juba vaid puhkuse planeerimine.

Dr Trattner soovitab teisi kortisooli alandavaid taktikaid. “Ma õpetan patsiente enda eest hoolitsema ja saama sõbraks rituaalide, söögivalmistamise ja füüsilise tegevusega. See kõik alandab kortisoolitaset ja aitab suurendada heaoluhormooni oksütotsiini tootmist kehas. Tavaliselt märkate tulemusi umbes ühe kuu pärast, kuid aja mahavõtmine tõepoolest aitab kortisooli kõrge tasemega võidelda.”

Stressitaseme alandamine on suur investeering iseendasse. Parem enesetunne, nii vaimselt kui füüsiliselt, avab sinu jaoks hoopis uue maailma.

Allikas: RD