17. sajandil eksportis Itaalia linn Geneva papüürusest valmistatud kangast, mida peagi nimetati kohalikus keeles „geneesiks“. Aastal 1873 kindlustas ettevõtja Levi Strauss patendi, et luua kurikuulsad sinised teksad. Sel ajal disainiti need meeste tööriieteks – tunkedeks, millel on taskud nugade ja müntide jaoks. Sellest ajast alates on teksad olnud üks populaarsemaid riietusesemeid üle kogu maailma. Muide, Straussi loodud ettevõte tegutseb tänaseni kuulsa Levi’se brändi all.

Kõrged kontsad

Seda võib olla küll raske ette kujutada, kuid kuni 17. sajandini kandsid kontsi peamiselt mehed. Keskaegses Euroopas olid popid kõrgemad puidust kingad, kuna selliste jalavarjudega sai hästi hakkama ka näiteks mudasel pinnal. 16. sajandil olid kontsaga saapad ka ratsutajate lemmikud, kuna need olid mugavad ega libisenud jalustest välja. Stiletto'sid tuntakse aga alles 20. sajandist.

Bikiinid

Pariis, aasta 1946. Modell kõndis moelaval kaheosalises ujumisriietuses, mille lõi disainer Louis Réard, tekitades sellega ülemaailmse sõnasõja provokatiivsete bikiinide debüüdi üle. Sel ajal tundus selline paljastav riietus liiga ebasobivalt väljakutsuv. Uudsed rannarõivad said oma nimetuse Vaikses ookeanis asuva Bikini nimelise atolli järgi, kus viidi läbi tuumakatsetusi. Vaid mõned aastad hiljem kadus esmane ehmatus. Siis, kui Brigitte Bardot ja Marilyn Monroe bikiinid ka oma garderoobi lisasid.

Väike must kleit

Murrangulise väikese musta kleidiga, mille tegi esmajoones kuulsaks Coco Chanel, käivad kaasas mitmed legendid. Mõne arvates ei suutnud naine taluda uhkeid puhvis kleite ja oli sellest inspireeritud looma midagi täiesti uut ja elegantset. Teise legendi kohaselt mõtles Chanel klassikalise musta kleidi välja aastal 1926 austusavaldusena oma hukkunud armastusele. Tema looming tõi tõelise moemaailma sensatsiooni. Moepiibel Vogue nimetas leiutise “Chaneli Fordiks“. Tänase päevani peetakse klassikalist musta kleiti laitmatu maitse ja elegantsuse märgiks – suure tõenäosusega ei lähe see kunagi moest välja.

Nailonist sukad

Enne 20. sajandit ei olnud naistel selles vallas just palju valikut. Sukad olid kas villased ja sügelema ajavad või siidist ja lühikese elueaga. Seda kuni aastani 1935, mil Ameerika keemik DuPont tutvustas nailonit – kiudu, mis lubas olla tugevam kui teras ja peenem kui ämblikuvõrk. Juba varsti sai nailonsukkadest müügihitt – need hoidsid kehal kaunilt, olid vastupidavad ja soodsad. Peagi tutvustati ka nailonist sukkpükse ja sünteetilisi pükse, mis leidsid oma tee iga naise garderoobi.

Nahkjakk

Bomber-jakk “leiutati” USAs Esimese maailmasõja ajal ning seda spetsiaalselt pilootidele – jakk kaitses neid külma eest, kuid seda oli mugav kanda. Aastal 1928 arendas ettevõte Schott välja lukuga nahkjaki, mida hiljem hakati kutsuma mootorratturijakiks. Loomulikult said nahkjakid eriliselt populaarseks, kui neid nähti kuulsate meeste seljas nagu Elvis Presley ja Marlon Brando. Sellest ajast alates on nahkjakid olnud vabaduse ja mässumeelsuse sümboliteks.

Miniseelik

Disainer ja modell Mary Quant pidas Londonis väikest, kuid väga trendikat poodi. See oli koht, kuhu noored esimesena uute moehittide soetamiseks läksid. Hilistel 50ndatel sai klassikalisest miniseelikust müügihitt, kuid samal ajal ka üldise elanikkonna vihaallikas. Niipea, kui algasid mässumeelsed 60ndad, sai miniseelikust oluline riietusese iga naise garderoobis. Seda kandis isegi Jacqueline Kennedy. Kuninganna Elizabeth II tunnustas Mary Quanti ka Briti tänuorderiga.

Trentšmantel

Tänapäeval kopeerivad sajad brändid üle kogu maailma lihtsat ja elegantset veekindlat trentšmantlit. Selle loomine oli aga tegelikkuses õnnetus. Keemik Charles Mackintosh pillas oma ülikonnale kogemata kummilahuse ja märkas, et kangas muutus veekindlaks. Nii lõigi ta firma, mis keskendus veekindlate mantlite müügile. Alguses ei olnud need just kuigi õnnestunud – lõhnasid kummi järele, sulasid kuumuse käes ja murenesid külmas. Ajaga aga kanga kvaliteet arenes ja praktilised ning stiilsed mantlid on säilitanud kindla koha meie moevalikute seas siiani.

Rinnahoidja

Rinnahoidjat „leiutati“ korduvalt ja iga korraga elas see läbi uusi muudatusi. Kõigepeal kandsid naised rindadel sidemeid, millele järgnesid korsetid. Rinnahoidjaid, nagu me teame neid tänapäeval, võis esmakordselt näha alles 20. sajandil. Esimesed rinnahoidjad valmistas bränd nimega Caresse Crosby. Alguses ei saanud need suure tähelepanu osaliseks, kuna naised olid juba korsettidega harjunud. Kuid mida enam nende populaarsus kasvas, seda enam hakkasid ka teised brändid sarnaseid stiile looma, püüdes üksteist selles ülitähtsas naiste rõivastuses ületada nii ilu kui ka kasulikkuse osas.

Allikas: Bright Side