Põnevad faktid: 11 ootamatut märki, et sul on eriline keha
Paindlik keel. Keele paindlikkus oleneb selle pikkusest ja lihastoonusest. Lisaks geneetikale võib paindliku keele puhul olla oma roll ka keskkonnal. Näiteks India päritolu inimesed omavad eriti suure tõenäosusega just paindlikku keelt. Teadlased usuvad, et selle taga on nende emakeele omapärad ehk see, kuidas nad räägivad. Keele paindlikkuse tase aga võib varieeruda ja teadlased on sel teemal läbi viinud ka uuringuid. Ühes sellises leiti, et 63 protsenti uuringus osalenud inimestest suutsid oma keelt rulli keerata. 14 protsenti võisid selle aga justkui kaheks kokku voltida.
Liikuvad kõrvad. Umbes 22 protsenti kogu maailma elanikkonnast suudab üht oma kõrva üles-alla liigutada. Samal ajal kui enam kui 18 protsenti suudavad seda teha mõlema kõrvaga. Statistika pole aga alati selline olnud – meie kauged esivanemad olid kunagi kõrvade liigutamises tõelised virtuoosid. Põhjus peitub selles, et lihased, mis vastutavad kõrvade liigutamise eest, olid meie esivanematel tunduvalt paremini arenenud. Evolutsiooni käigus nende võime aga vähenes.
Võime liigutada varbaid eraldi. Ükskõik, kui väga sa ka ei püüaks, ei suuda sa oma varbaid ükshaaval liigutada. Seda seepärast, et vaid suur ja väike varvas on varustatud eraldi lihasega – ülejäänud varbaid kontrollib vaid üks lihas. Seega suudab enamik inimesi oma suuri varbaid lihtsasti liigutada, kuid vaid väike osa meist suudab sama teha väikeste varvastega. Muide, on teadlasi, kes soovitavad naistel mitte abielluda meestega, kes suudavad oma väikeseid varbaid teistest eraldi liigutada. Miks? On leitud, et sellised inimesed panevad liiga suurt rõhku oma isiklikule vabadusele.
Võime puudutada keelega oma küünarnukki. Arvatakse, et mitte rohkem kui 1 protsendil inimestest kogu maailmas on see võime. Selle triki sooritamiseks peavad sul olema võrdlemisi lühikesed käed ja pikk keel. Kuid ka nende omaduste olemasolul on sellegipoolest vaja ka head painduvust.
Vahe kahe esihamba vahel ehk diasteem. Diasteemiks nimetatakse vahet kahe esihamba vahel. Seda esineb umbes 20 protsendil inimestest. Hambaarstide vaatevinklist on tegemist anomaaliaga, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Paljude inimeste arvates aga lisab see omadus välimusele unikaalsust.
Võime tõsta üht kulmu. Võime tõsta üht kulmu sõltub sellest, kui hästi suudad sa oma näolihaseid kontrollida. Huvitaval kombel suudavad need inimesed, kes selle omadusega sünnivad, liigutada ilma suurema vaevata ka oma kõrvu. Teadlased usuvad, et meie eelkäijad suutsid oma kulmusid eraldi liigutada.
Põselohud. Põselohud esinevad umbes 25 protsendil inimkonnast. Neid tekitavad samad näolihased, mis vastutavad naeratamise eest. Selle füsioloogilise omadusega inimestel jääb väike lihaste osa luu külge kinni. Selle tulemusena, kui inimene naeratab, jääb väike osa põsest hoopis sissepoole ning tulemuseks ongi lohk. Põselohud on eriti silmapaistvad täidlasemate põskedega inimestel, kuna rasvkude rõhutab neid.
Kõrvade kohal olevad augud. Umbes 5 protsendil kogu maailma elanikkonnast sünnib väikese augukesega kas ühe või mõlema kõrva kohal. Huvitaval kombel esineb selliseid augukesi vähem kui 1 protsendil inimestest ja näiteks Aasias täheldatakse neid kuni 10 protsendil vastsündinutest. Teadlased ei ole veel kindlaks teinud, mis selliste iseärasuste tekkimist põhjustab ja missugust rolli need kehas üldiselt mängivad.
Ülimalt paindlik ehk hääletaja pöial. “Hääletaja pöial” on füsioloogiline fenomen, mille puhul suudab pöidlas olev sõrmelüli painduda peopesaga vastupidises suunas 90 kraadi. Sellist ülitundlikkust põhjustab erilise geeni olemasolu, tuntud ka kui „paindliku pöidla geen“, mis on pärilik, esinedes umbes 25 protsendil inimestest.
Käel puuduv kõõlus. Pööra peopesad enda suunas ning pane käed tugevalt rusikasse. Kui käe siseküljel olev kõõlus ei muutu nähtavaks, siis kuulud nende 14 protsendi inimeste hulka, kellel puudub selles kehapiirkonnas teatud lihas. See lihas kuulub keha jädemeliste omaduste sekka ehk nende, mille vajadus on samuti evolutsiooni käigus vähenenud. Teadlased on kindlaks teinud, et selle omaduse puudumine ei mõjuta mingil moel käte tugevust või muid nende omadusi.
Darwini tuberkul. Kõrva sisemises või välimises osas väljaulatuv lüli on tuntud ka kui Darwini tuberkul. Teadlased on kunagi väitnud, et see omadus tekkis selle tulemusena, et vanadel aegadel olid inimeste kõrvad teravate otstega. Usutakse, et inimesed, kellel see omadus on (mitte enam kui 10 protsenti maailma elanikkonnast) tajuvad häälte tonaalsust paremini. Sellised inimesed suudavad ka kõrgete sagedustega helisid paremini tunda ning selgelt erinevaid helisid eristada, seda ka lärmakates paikades.
Allikas: Bright Side
