“Kui keel suus, hakkasin otsima tooteid, millega töötada. Reisisin seljakotiga mööda Peruud ringi, koputasin ustele. See on riik, kus inimesed elavad vaeselt, aga tegelikult on seal tohutult rikkust: kakao, kohv, väärismetallid. Käisin ka mõnes kullakaevanduses,” meenutab Kristjan. “Kui esimest korda alpakat katsusin, oli selge, et ma ei pea enam otsinguid jätkama.” Kristjan alustas koos kahe eestlasest äripartneri, Peeter Pappeli ja Are Kudeviitaga, nahkvaipade müümisega. “Alpaka nahka on väga lihtne müüa, inimesed armuvad sellesse katsudes. Messidel näen seda eriti, inimeste näoilme muutub, kui nad seda katsuvad. See on unikaalne ja miski, mida saab vaid Peruust.” Kristjan lisab, et nahast vaipu ostetakse maailmas aina vähem ja inimestel on naha vastu tõrge tekkinud. “Äri, mida nahaga teeme, moodustab Alpaka ärist alla ühe protsendi, enamuse ärist moodustavad alpakavillast tooted. Need on selliste loomade nahad, kes ei pea mägede karmidele kliimatingimustele vastu.”

Tehas ja tootmine Peruus

Kristjan on kindel, et kui tahta teha midagi erilist, pead olema valmis suureks sammuks. “Alustasime täiesti nullist, meil oli ühe töölisega 150-ruutmeetrine maalapp, kus polnud vett ega kanalisatsiooni. Meil polnud autotki,” muigab mees.

Praegu toodetakse ja müüakse Alpaka brändi alt alpakanahast ja -villast tooteid. Kõige populaarsemad on kodutekstiilid, kuid järjest enam kinnitavad kanda ka moetooted. Nahatoodetega tegeletakse Peruus asuvas vabrikus, kus töötab 25 inimest. “Naha parkimine ja värvimine on väga keerukad protseduurid. Villatooteid lasen toota – ostan lõnga ja erinevad vabrikud teostavad meie tellimused.” Alpakal on umbes 250 hulgiklienti ja kliente leidub nii Araabia Ühendemiraatides, USA-s, Jaapanis, Kanadas, Venemaal, Ukrainas, Lõuna-Koreas, Uus-Meremaal kui ka Euroopa riikides.

Ärimees Kristjan Sillaots ja tema pankurist elukaaslane Paola Angela Gamarra Matta. Fotol on ka nende laps Ivanka Triinu Sillaots Gamarra.

Kristjan ütleb, et alpaka on maailmas niivõrd haruldane, et spetsiaalseid masinaid nende nahkade töötlemiseks ei olegi. “Lõnga puhul kasutatakse samuti masinaid, mis on mõeldud lambavillaga töötamiseks ja see muudab lõnga tegemise oluliselt aeglasemaks. Tooted on vastupidavad, aga tootmisprotsess ise aeglane,” selgitab ta. Tulevikus soovitakse tootmisprotsessi hõlbustamiseks palgata Euroopast insener.

Toorainete osas on kujunenud välja kindlad tarnijad. “Oleme jõudnud sinnamaani, et mäe otsa ise enam minema ei pea, kuigi oleme ka seal käinud. Ühe mäe pealt on võimalik saada ehk 15 nahka, kuid seal on rasked ilmastikutingimused ja inimesed ei räägi hispaania keelt. Nahkade ostmine on üldiselt väsitav – need on erinevas suuruses, ostmisele eelneb väga väsitav kauplemine.”

Eesmärgiks luua elustiilibränd

Seni ainult sisustusvaldkonda kuulunud bränd (toodetakse nahast vaipu, voodikatteid, pleede, mänguasju) on viimase aasta jooksul läbinud rida uuendusi – üks olulistest uuendustest oli täiskohaga disaineri palkamine. Alpaka disainerina on viimastel aastatel töötanud Anni Ilves. “Usaldame disainerit, aga ärimehena huvitavad mind müüginumbrid ja statistika, millest ei saa üle ega ümber,” ütleb Kristjan.

Anni sõnul on Alpaka puhul esmatähtis tuua esile kasutatavat materjali. Alustades oli tema ees ka küsimus, kuidas siduda tervikuks sisustus- ja moeteemat. Otsustati lihtsa disaini ja puhaste joonte kasuks. “Alpaka tooted on modernselt klassikalised. Tooted peavad olema unikaalsed ja omapärased, kuid samas ka igapäevaselt kasutatavad - inimesele peab jääma kasutamismugavus. Alpaka on materjalina oma soojapidavuse, pehmuse ja nahasõbralikkusega niivõrd võluv, et selle funktsionaalsust annab lihtsalt ära kasutada,” ütleb ta.

Disainer rõhutab, et tootearendus esitab Alpakale palju väljakutseid. “Asjad ei tule alati välja nii, nagu arvame. Tihti selgub alles katsetades, et soovitut ei olegi võimalik teostada, kuna alpakavill käitub näiteks lambavillast oluliselt erinevalt.

Moetoodete osas on valikus kampsuneid ja pontšosid, lisaks erinevaid aksessuaare. “Need on tooted, mis sobivad nii igapäevaseks kui ka erilisematel puhkudel kasutamiseks, midagi, mis saadaks inimest hommikust õhtusse ja argipäevast nädalavahetusse.”

Disainer lisab, et alpaka on karusnahatoodetele heaks asenduseks. “Selles äris ei kohta julmust. Erinevalt näiteks lammastest, ei eksisteeri alpakade puhul toidutööstust ja selle survet. Alpaka luksuslik ja pehme nahk on sisuliselt villatööstuse jääkprodukt.”

Alustasime täiesti nullist, meil oli ühe töölise 150-ruutmeertine maalapp, kus polnud vett ega kanalisatsiooni.
Oleme jõudnud sinnamaani, et mäe otsa ise enam minema ei pea, kuigi oleme ka seal käinud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena