Silmade värv avaldab olulist infot tervise ja isikuomaduste kohta
Tumedad silmad: sind võib väiksema tõenäosusega tabada kollatähni kärbumine
171 osalejaga hiljuti avaldatud teadusuuringu kohaselt on heledate silmadega inimestel kaks korda suurem risk kannatada vanusega seotud maakuli degeneratsiooni ehk kollatähni kärbumise käes kui neil, kellel on tumedamad või keskmist tooni silmad. „Tume iirise värvus blokeerib rohkem ultravioletset valgust,“ sõnab optometrist ja Ameerika optometristide liidu liige Christopher Quinn. „UV kiirgus on aga kollatähni kärbumise riskifaktoriks. Heledamate iiristega inimeste silmadesse jõuab rohkem valgust ning see võib mõjutada võrkkesta degeneratsiooni.“
Tumedad silmad: madalam melanoomi risk
Tume silma iiris võib näidata, et sul on väiksem risk haigestuda nahavähki. Hiljuti avaldatud uuringu käigus kogusid teadlased peaaegu 500 heledanahalise lapse, vanuses 6 kuni 10, DNA proove ja infot nende päikese käes viibimise kohta. Seda nelja aasta vältel. Neil lastel, kel oli siniste silmade geen, tekkisid suurema tõenäosusega sünnimärgid kui neil, kellel seda geeni polnud. (See, kui palju sünnimärke tekib inimesel lapsepõlves, võib ennustada melanoomi riski täiskasvanuna.) Teised uuringud on toonud välja, et siniste või roheliste silmadega inimestel on suurem risk haigestuda nahavähki just silmade piirkonnas. Tõenäoliselt seetõttu, et neil on vähem valgust endasse imavat pigmenti, mis kaitseks silmi päikesekahjustuste eest. Mis iganes värvi sinu silmad ka poleks, alati on hea mõte kaitsta neid suurte päikeseprillidega või UV kiirgust blokeerivate läätsedega, soovitab Quinn.
Heledad silmad: rohkem võistlushimulisemad
Austraalia teadlased palusid 336 uuringus osalejal, kes kõik olid heledanahalised eurooplased, täita küsimustik, mille tulemused pidid mõõtma ja analüüsima nende isikuomadusi. Sobivaid faktoreid hinnati selle alusel, kuidas inimesed identifitseerisid end väidetega nagu „Ma panen inimesi end vabalt tundma“ või „Ma näen end kui inimest, kes on teistega arvestav ja viisakas pea kõigi vastu“. Tumedate silmadega inimesed seostasid end rohkem sõnadega nagu „heatahtlikkus, sõbralikkus ja kaastundevõime”, heledate silmadega inimesed aga nägid end kui vähemleppivad ja võistlushimulised. Teadlased oletavad, et selliste isikuomaduste taga võib olla evolutsioon. Tuhandeid aastaid tagasi võis põhjaeurooplaste arvates hele silmavärvus võrduda eksootilisuse ja atraktiivsusega, mis muutis need inimesed paaritumiseks ideaalseks ning samal ajal muutis siniste silmadega inimesed ka enam võistlushimulisemaks.
Tumedad silmad: seostatakse usaldusväärsusega
Hiljuti avaldatud uuringus palusid teadlased 238 vabatahtlikul hinnata inimeste fotode põhjal nende usaldusväärsust. Üldiselt hindasid osalejad pruunisilmseid inimesi rohkem usaldusväärsemateks kui siniste silmadega nägusid. Kusjuures, kui uuringu läbiviijad fotodel olevate inimeste silmavärvi digitaalselt muutsid, jäid tulemused samale tasemele. Sellele järgnevalt hakkasid teadlased uurima silmavärvi ja ülejäänud näojoonte omavahelist seost. Nad avastasid, et tumedate silmadega meestel on veel rohkem visuaalselt usaldusväärseid jooni kui heledate silmadega meestel (näiteks suurem suu, laiem lõug ja suuremad silmad – just need omadused mängivad olulist rolli ka selles osas, kuidas näost väljendub rõõmutunne). Põhjalikum uuring annaks veelgi täpsemad tulemused, eriti, kui uurida rohkem sarnaseid seoseid naiste osas, kuna nende puhul ei tulnud näokuju ja usaldusväärsuse sidusus nii täpselt välja.
Heledad silmad: neil inimestel areneb väiksema tõenäosusega vitiliigo ehk laikpigmenditus
Colorado ülikooli meditsiiniosakonna teadlased uurisid ligi 3000 inimest, kellel on vitiliigo ehk autoimmuunhaigus, mille tagajärjel ründab inimese immuunsussüsteem tervislikke pigmendirakke ning põhjustab laigulise naha teket. Teadlased tegid kindlaks 13 geeni, millel on seos vitiliigo eelsoodumusega. Nad leidsid ka, et seda haigust põdevate inimeste seas esineb tunduvalt vähem siniseid ja halle silmi kui nende seas, kellel vitiliigot pole. Nende vitiliigo patsientide seas, kelle esivanemad pärinesid eurooplaste, välja arvatud hispaanlaste seast, oli 43 % tumedad silmad, 30 % rohelised või helepruunid silmad ja 27 % sinised või rohelised. See aga erines kõige levinumast silmavärvist ameeriklaste seas, kellel polnud latiino juuri. Täpsemalt öeldes oli nende seas 52 % sinised või hallid silmad ja vaid 27 % pruunid või muud tumedamat tooni silmad. Vitiliigo patsientidel on ka suurem risk põdeda teisi autoimmuunsüsteemi haigusi nagu luupus, esimese tüübi diabeet ja kilpnäärme haigused.
Tumedad silmad: tarbivad vähem alkoholi
Kui sinu siniste silmadega sõbrad tarbivad rohkem alkoholi, siis võib sel nähtusel olla tegelikkuses seos teadusega. Georgia osariigi ülikooli küsitluses osales 12 000 meest ja naist ning teadlased leidsid, et heledate silmadega inimesed tarbisid märkimisväärselt rohkem alkoholi, kui need, kellel on tumedad silmad. Aga miks? Uurijad oletavad, et põhjus võib peituda melaniinis ehk pigmendis, mis muudab silmad tumedamaks. Melaniin on seotud elektriliste sidemetega ajurakkude vahel. Kui silmades olev melaniini kogus (tumedasilmsetel inimestel on seda rohkem) on vastavuses ajus oleva melaniini kogusega, võib see tähendada, et tumedate silmadega inimesed on tundlikumad erinevatele stimulaatoritele nagu alkohol. Seega mõjub nende organismile juba väike kogus alkoholi rohkem kui heledasilmsetele inimestele. Ka selles osas on aga vajalikud lisauuringud. „Heledate iiristega inimesed tarbivad alkoholi rohkem – see on uuringu vaieldamatu kokkuvõte,“ ütleb Quinn. „Keerulisem on aga öelda, kas just silmade värvus on see, mis määrab, kas inimesed joovad või ei joo alkoholi. Uuring näitab küll seost, aga mitte põhjuslikku suhet.“
Allikad: RD, Catwalki arhiiv
