Julged algatajad

Mõnikord tuleb selleks, et ühiskonnas midagi muutuks, asi kätte võtta ja ise ära teha. Nemad tegidki – suurelt.

Üle Eesti tuntud ette­võtmiste vedurid võtsid hetke, et meenutada, mis on olnud südameasja käivitavaks jõuks, püünel püsimise aluseks ja edasirühkimisel toeks.

Asjadele uus elu

Kui Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska (36) käis India reisil, nägi ta seal tänaval elavat peret, kel katuseks vaid tükk kilet. “Möödusin neist ja võtsin kotist pudeli vett, et juua. Lapsed vaatasid mind sama suure üllatuse ja imetlusega nagu Eesti lapsed ehk iPhone’i,” meenutab Katriin. “Tulin reisilt koju, pesin hambaid, kraan lahti, ja kui ma vaatasin, kuidas vesi kraanikausist alla voolas, taipasin, et saame maailma oma väikeste harjumustega muuta.” Sellest arusaamisest alates oli Uus­kasutuskeskuse juurde liikumine loomulik samm.

Kuidas sündis Uuskasutuskeskus?

Meil kõigil on kodus kappides seisvaid asju, mida me kunagi ei kasuta ja mis asjatult ruumi võtavad. Ühel päeval tahame kraamist vabaneda ja tihti viskame selle lihtsalt ära. Korralike esemete prügikasti saatmine pole aga mõistlik.

Viimasel ajal on selgeks saanud, et kui me tarbimist nii jätkame, siis aastaks 2050 on meil ookeanides rohkem plasti kui kalu. Probleem on ilmne olnud juba mitmeid aastaid ja seetõttu loodigi 2004. aastal üks Eesti esimesi sotsiaalseid ettevõtteid Uuskasutuskeskus.

Mida sa ise oma tööst saad?

Inimesena tahame kõik tunda end olulise ja vajalikuna. Soov teha midagi, millel on mõte ja mõju, on ajendanud mind Uuskasutuskeskust arendama. Nähes sadu tonne korralikke esemeid, mis alternatiivi puudumisel oleks lõpetanud prügimäel ja mis tänu Uuskasutuskeskusele nüüd hakkavad elama uut elu kodudes, teatrites, lasteaedades või väärtusliku toormaterjalina mõne disaineri kollektsioonides, tunnen ma iga päev, kui tähtis on see, mida me oma meeskonnaga teeme.