Kuidas saada uskujaks?

Kas pole imekspandav, et tihti on lihtsam uskuda horoskoopidesse, superkangelastesse ja televiisorist nähtud posijatesse kui iseendasse ja oma võimetesse?

Me elame ajal, kus alatihti korru­tatakse, et kõik on võimalik – sina ise oled oma saatuse sepp. Tundub, et tege­likult ongi nii, kuid selle asemel et maailma vallutada – või lihtsalt töökohta vahetada, rappa jooksnud suhtele hüvasti öelda või iseennast proovile panna –, on sageli lihtsam turvaliselt paigale jääda ja vaadata Instagramist, kuidas keegi teine oma unistuste elu elab. Miks on nii lihtne lähe­dastele kaasa elada, kuid oma soovidele tekk peale tõmmata? Hea on öelda “usu endasse”. Kust aga leida jõudu, et taguda endale vastu rinda ja tõesti uskuda, et saad hakkama?

Pane seeme mulda

“Maast madalast õpetatakse meid oma väärtust tunnetama teise inimese või tegude kaudu,” räägib Imago suhte­terapeut ja koolitaja Kadri Sakala. “On palju vanemaid, kes kasvatavad lapsi sõnumiga “sa oled hea laps siis, kui...” Selline kasvatus aga lõhub inimese enesehinnangut, kuna kannab alateksti “sa oled täpselt nii väärtuslik, kui keegi ütleb”.

Kuna inimene on sotsiaalne olend, sõltub ta palju sellest, mida teised teevad ja temast arvavad. “Saame lasteaiast ja koolist kaasa harjumuse end teistega võrrelda. Et massi sulanduda, proovime mitte liialt erineda. Näib, et kuskil keskel on kõige parem,” ütleb Sakala, toonitades, et iseenda ainulaadsust tuleks võtta rikkuse, mitte nõrkusena. “Kahjuks paljud meist ei oska seda sellisel kujul näha, vaid tunnevad häbi oma tunnete, vajaduste ja erilisuse pärast.”

Nõustaja ja coach Triin Juhanson lisab, et eneseusule ja -hinnangule annab tihti pöördumatu löögi eba­õnnestumine: kipume end juba ühe eksimuse järel maha tegema ja mõtlema, et “ju ma siis ei saa hakkama”. “Levinud mõtteviga on tajuda negatiivseid sündmusi võimsamatena kui positiivseid. Tõenäoliselt on see mingil määral meisse kodeeritud. Küttide ja korilaste ajal oli eluliselt oluline ohte märgata, nende eest põgeneda või nendega võidelda. Mingi jälg sellest on meie instinktides alles, mistõttu oleme altimad märkama halba ja sellele ka reageerima.”

Kadri Sakala nendib, et meie endi kätes on võime juhtida teadlikult tähelepanu positiivsetele sõnadele ja sündmustele. See tähendab, et kui keegi ütleb, et oled tubli ja saad hakkama, siis ära hakka seda eitama, vaid püüa neid sõnu uskuda. “Mõtle rahulikult: kas sa usud, et ta räägib tõtt? Kas ta on siiras inimene? Kas sa arvad, et ta valetab sulle tahtlikult? Kui jah, siis tuleb temaga rääkida. Kui aga leiad, et see inimene ei poolda valetamist, siis kaalu võimalust, et ehk näeb ta sinus midagi, mida sa ise ei oska veel märgata. Äkki on tal õigus? Luba tema armastusel kasvatada sinu armastust iseenda vastu.” Kadri soovitab positiivsed sõnumid kirja panna ning märkida üles ka kogemused, kus oled saanud hakkama. Pane eneseusk kasvama!