Maailmastaaridele rõivaid valmistanud tulevikutäht Mariliis Niine: moedisain on andnud mulle võimaluse tuua ellu hullumeelsed ideed
Möödunud nädalal esmakordselt välja antud Abakhan Creative Award stipendiumi pälvinud moelooja Mariliis Niine on kui sõõm värsket õhku – vaatamata noorele eale on ta moemaailmas juba nii mõndagi saavutanud ning tema plaane kuulates on palju rohkem veel ees. Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris õppiv naine tegeleb hetkel tõeliste tulevikumaterjalide loomisega, mida saab uudistada juba 10. märtsil Tartu Moekuulutaja laval – Mariliis stiliseerib seal erishow just tulevikumoest.
Mariliis, millal mood sind huvitama hakkas?
Ma nii täpselt ei mäleta, ilmselt juba päris noores eas. Vanaema juures käies lükatakse siiani nina alla vanad fotoalbumid, mis on täis pilte minu “stilistika” projektidest - olgu see siis vanaema pulmakleidi, lüpsikannu ja uhke kübaraga roosipeenra vahel või mõne heegeldatud õhtukleidiga kiige peal. Seda ma mäletan hästi, et vanaema suures garderoobis meeldis mulle väga tuhnida - tal on iga kleidi jaoks õiges värvitoonis kingad, kott ja ehted. Tema juurde jõudes läksin otsejoones garderoobi, panin tikanditega pitskleidi selga, kübara pähe, kõrged kingad alla ja läksin lilli kastma. Kui ma natuke vanemaks sain, nii 7-8-aastaseks, siis õpetas vanaema mulle traageldamist ja näiteks aukude parandamist kas siis sokis või seelikus. Nii hakkasin kodus salaja enda riietesse väikseid auke tegema, et saaks jälle nõela ja niidi kätte võtta.
Mis mood sinu jaoks on?
Mood on minu kirg, millest ma loobuda ei taha. Moedisain on andnud mulle võimaluse tuua hullumeelsed, piire murdvad ideed ja fantaasia päris ellu.
Kus sa moodi õppinud oled?
Õppisin moedisaini Eesti Kunstiakadeemias, kus omandasin bakalaureusekraadi. Lisaks on mind alati paelunud moetrendid. Moetrendide loomist ehk “Fashion Trends Investigation from Coolhunting to Forecasting” õppisin Barcelona IED, kus õppejõududeks olid WGSN trendiloojad.
Kuidas sa maailmakuulsa moelooja Iris Van Herpeni juurde praktikale sattusid?
Iris van Herpeni juurde sattusin erinevate juhuste kokkulangemisel. Kõik sai alguse sellest, et üheks minu unistuseks oli Erasmuse vahetusaastal õppida Hollandis, The Hague Royal Academy-s. Vastu võeti kaks rahvusvahelist tudengit, mina jäin kolmandana ukse taha. Olin väga löödud ja otustasin, et saagu, mis saab, aga EKA-t ma ilma Erasmuse vahetusaastata ei lõpeta. Otsustasin kandideerida praktikale.
Kandideerisin väga mitmetesse kohtadesse, üks neist oli ka Iris Van Herpen. Olin sellel päeval meeleheitlikult kümneid meile erinevatele disaineritele saatnud ja Irisele õnnestus mul ikkagist copy & paste’iga saata vale kiri. Teadsin kohe, et nüüd on ainult kaks võimalust: ma kas lasin oma elu parima võimaluse käest või ma jään talle just meelde oma naljaka emaili pärast. Minulegi suure üllatusena sain ma paari päeva pärast kirja: “I need you in ten days”. Pakkisin kohvrid kokku ja Amsterdamis ma olingi. Tegin proovipäeva, mille lõpus öeldi, et koht on sinu. Juba pooleteise kuu pärast sõitsin Irisega Pariisi moenädalale, kus laval oli ka minu enda kätega valmistatud minu esimene couture kleit, mille tehnikaid õppisin arhitekt Philip Beasleylt. Seitsme kuu jooksul õppisin kõiki couture’ist ja couture-tehnikate kasutamist ready-to-wear rõivastes. Samuti sain tiimiga valmistada riideid mitmetele näitustele New Yorkis, Dubais, erinevatele kuulsustele nagu näiteks Daphne Guinness, Tilda Swinton, Beyonce, Björk. Võin julgelt öelda, et ilma selle kogemuseta ei oleks ma täna see, kes ma olen - nii inimese kui disainerina.
Õpid hetkel EKA moeosakonna magistrantuuris. Mis su peamised teemad on?
Hetkel huvitavad mind väga bioloogilised eksperimendid just materjalide kasvatamise valdkonnas. Mitte sellepärast, et ma prooviks kuidagi maailma päästa ja säästa erinevaid ressursse, vaid olen loomuselt juba eksperimenteerija ja proovin alati luua midagi täesti uut ja nihutada piire reaalsuse ja fantaasia vahel. Mulle meeldiks, kui mu kõige ulmelisemad fantaasiad saaksid tõeks - nii et seda ma teengi.
Millega sa veel igapäevaselt tegeled?
Põhiosa minu päevast moodustavad erinevad ametirõivaste projektid nii suurematele kui väiksematele ettevõtetele. Disainin kostüüme ja loon uusi visioone kohvikutele, restoranidele, suurematele pankadele, spadele jne. Samuti õpetan EKA esimese kursuse tudengitele kollektsiooni ja moodboardide loomist. Nendele projektidele järgnevad erinevad stilistikaprojektid ajakirjadele, reklaamidele või näiteks Tartus Moekuulutajal.
Ka trendid on ikka veel suur osa minu tööst ja elust - kahe New Yorkis resideeruva Argentiina tüdrukuga loome ka oma moetrende trendiagentuurile The Fog Bog all. Need trendid on suunatud moebrändidele kollektsioonide loomiseks. Ja kui viimaks kõik muud kohustused on tehtud, siis nokitsen ka uue kollektsiooni kallal.
Mis sa arvad, milline on mood 100 aasta pärast?
Selleks ajaks olen ma välja mõelnud ja kasvatanud palju seenenahast ülerõivaid, aksessuaare ja jalanõusid. 100 aasta pärast on Bio-Wear teinud oma tõelise võidukäigu - juba praegu on selle nimel palju ära tehtud. Näiteks Suzanne Lee, kes kasvatab riiete vormides kasvatamiseks baktereid või Hollandi disainer Jalila Essaïdi, kes teeb lehma väljaheitest kangaid.
Tartu Kaubamaja keskuses toimuv Moekuulutaja leiab aset 10. ja 11. märtsil. Mariliis Niine poolt stiliseeritud ning eriliste aksessuaaride vürtsitatud show on laval laupäeval, 10. märtsil kell 14.00. Üritus on kõigile tasuta. Lisainfo siin ja Facebookis.
