Tervis tehnikast – millised tehnikavidinad aitavad trennist ja elustiilist viimast võtta?
Aktiivsusmonitor
Nutikas vahend, millest on kasu nii sportlasel kui istuva eluviisi esindajal, on aktiivsusmonitor. Eesti Perearstide Liidu juhatuse liikme dr Andres Lasni sõnul on tervise hoidmiseks kõige olulisem teada päevas läbitud sammude arvu ja liikumisele kulutatud aega, mis võiks ideaalis olla vastavalt 5000–10 000 sammu ja vähemalt 30 minutit. „Seetõttu olen ka arstikabinetis üsna sageli soovitanud üldtoonuse tõstmiseks ja kehakaalumuredega tegelemiseks just aktiivsusmonitori kasutamist,“ selgitas dr Lasn.
Kuna aktiivsusmonitor näitab lisaks läbitud sammudele ka pulssi ja kulutatud kaloreid, on see hea abimees kõigile neile, kes tahavad veidi paremini olla kursis oma esmaste tervisenäitajatega. Tehnikakaupluste Expert turundusjuht Joonas Kulli sõnul näitab seade ka seda, kui pulss on liiga kõrge. “Ohumärke nähes saab inimene pöörduda kardioloogi juurde, kes teostab juba edasisi uuringuid. Aktiivsusmonitor on hea vahend, mis aitab tähelepanu pöörata oma südametervisele,“ tõdes Kulli. Kui täiskasvanud inimesel jääb rahuoleku pulss vahemikku 60–100 lööki minutis ja kerkib maksimaalse pingutuse juures kuni 220ni, siis perearsti hinnangul võiks inimene pöörduda arsti juurde juhul, kui aktiivsusmonitor näitab pulsi ebaregulaarsust ning seda eriti juhul, kui kaasnevad muutused üldises enesetundes.
Samuti on aktiivsusmonitorist abi ka noortele ja tervetele inimestele. „Pea kõigil, kes aktiivsusmonitori kasutavad, on eesmärk soovituslikud 10 000 sammu täis saada. On ju hea, kui selline lihtne ese nagu käekell motiveerib kasvõi natukene rohkem liikuma,“ sõnas Kulli.
Ka dr Lasni sõnul on aktiivsusmonitoride populaarsuse kasv ainult positiivne. „Aktiivsusmonitori kasutamisest võivad kõige rohkem abi saada inimesed, kelles tekitab reaalsete numbrite nägemine kerget hasarti ja soovi iga päev natukene liigutada,“ arvas Lasn.
Kaal
Ehkki aktiivsusmonitor hoiab kõigil põhilistel näitajatel silma peal, ei ole see võimeline kasutajat aga kaaluma. Suur osa tänastest kaaludest on nutikad ja oskavad lisaks massile mõõta ka rasva- ja lihasprotsenti, veesisaldust ja kehamassiindeksit. Kuna kaaluprobleemid kimbutavad Eesti inimesi üha sagedamini, on mõistlik endale kaal koju soetada. Dr Lasni sõnul võiks vähemalt korra aastas kaalu peale astuda, sest üldiselt kipuvad inimesed oma kaalumuutuseid alahindama. „On täiesti igapäevane, et visiidile satub muidu nooruspõlves normkaalus olnud inimene, kes aga praegu paarkümmend lisakilo juurde on võtnud ilma, et ta seda tähele oleks pannud – lisakilod on tulnud lihtsalt aastate või aastakümnete vältel,“ rääkis dr Lasn. Seetõttu võiks arsti sõnul igas peres kaal olemas olla. „Kõige mugavam on kasutada kaalu, mis jätab eelmisel kaalumisel saadud andmed meelde ja annab nutirakendusega teada, kas ja kuidas kaal on muutunud,“ ütles Kulli. Seejuures tasuks Experti esindaja sõnul eelistada kaalu, mis oskab meelde jätta rohkem kui ühe inimese andmed – nõnda saab end mugavalt kaaluda terve pere.
Elektriline hambahari
Kui aktiivsusmonitor ja kaal aitavad silma peal hoida füüsisel, siis elektriline hambahari on kasulik vahend suuprobleemide ja omakorda teiste terviseprobleemide ennetamisel. „Tavalise hambaharjaga ei saa hambaid nii põhjalikult harjata, sest esiteks ei jõua see hästi tagumiste hammasteni ja teiseks on inimesel keeruline tajuda, kas ta ikka tõesti peseb hambaid soovituslikud kolm minutit järjest,“ tõdes Kulli. Neid kitsaskohti aitab vältida elektriline hambahari, mis annab märku sellest, millal on õige aeg harjamine lõpetada ning ennetab tänu väga põhjalikule puhastusele hambakivi ja igemehaiguste teket, mis võivad kaasa tuua märksa tõsisemaid terviseprobleeme, näiteks diabeeti ja südamehaiguseid.
Vererõhuaparaat
Sarnaselt kaaluga on täiesti normaalne, kui keskeale lähenev inimene soetab endale koju vererõhuaparaadi. „Kõrgvererõhutõbi ei anna tavaliselt sümptomeid, mistõttu juhtub sageli ja eriti meeste puhul seda, et haigus on organismile juba oma jälje jätnud enne, kui diagnoos ja võimalik ravi tuleb,“ selgitas dr Lasn. Perearsti sõnul taskuks vererõhuaparaadi soetamist kaaluda juhul, kui esineb kartus arstikabineti ees, kuid juhul kui vererõhk on kõrge ning ületab rahuoleku puhul 140/90mmHg, tuleb ette võtta ka arstivisiit.
Experti turundusjuhi sõnul tasuks eelistada vererõhuaparaati, mis on sertifitseeritud ning võimaldab sarnaselt kaaluga meelde jätta mitme inimese terviseandmed. „Kuna vererõhk on niivõrd oluline näitaja, millest võib sõltuda inimese elu ja tervis, on oluline investeerida võimalikult kõrge kvaliteediga seadmesse, mis mõõdab vereõhku mitu korda järjest ja annab matemaatiliselt kõige täpsema tulemuse,“ tõdes Kulli, lisades, et uuemad vererõhuaparaadid oskavad tuvastada ka arütmiat. Dr Lasn soovitab eelistada vererõhuaparaati, mis saadab kogutud andmed otse kasutaja nutitelefoni. „Arstina hindan neid hetki väga, kui patsient toob visiidile enda kogutud andmed kaasa, tänu millele saan ülevaate tema eelnevast seisundist,“ kinnitas perearst.
Alkomeeter
Kuigi esmapilgul ei tundu alkomeeter olevat esmatarbekaup, soovitab dr Lasn kaaluda alkomeetri soetamist inimestel, kellel on sage vajadus pärast suuremat alkoholitarbimist liiga kiiresti rooli istuda. „Organism elimineerib umbes 5–10 g puhast etanooli tunnis, mistõttu on soovitatav alkoholi tarbida mõõdukalt ning jätta joomise lõpetamise ja rooli istumise vahele piisavalt pikk periood,“ ütles dr Lasn. Ka Kulli soovitab inimestel vastutustundlikult käituda ning alkomeeter soetada. „Kui muud tehnikavidinad aitavad järge pidada vaid iseenda tervisega, siis alkomeeter näitab, et inimene hoolib lisaks enda tervisele ka teistest – mida promilliga autorooli minema jätmine kahtlemata on,“ sõnas Kulli.
