Printsessi päevikud
Näitleja Meghan Markle’i (36) ja prints Harry (33) pulm leiab aset juba 19. mail Kensingtoni palees. Oma heakskiidu tulevasele siniverelisele on andnud ka kuninganna Elizabeth II isiklikult. Kuigi tegemist on traditsioonilise kuningliku pulmaga, pole Meghan just tüüpiline Briti kuningakoja liige.
Ta on pärit Los Angelesest, perekonnast, kus on valge isa ja mustanahaline ema, kelle esivanemad toodi Ameerikasse orjadena. Meghan on korra juba abielus olnud ja saavutanud üleilmse tuntuse näitleja ja blogijana. Ta on väga lähedane oma emaga, armastab reisida, käia trennis ja miksida kõrgmoebrände kiirmoega. Meghan tundub tänapäevase naise musterkujuna – iseseisev ja ambitsioonikas. Lisaks tedretähnidele, miljoni dollari naeratusele ja sõstrasilmadele on tal ka ärivaistu ning julgust, et oma varasemaid eksimusi tunnistada ja neist õppida. Kui just mitte “täiuslik” printsess, siis korralik eeskuju kindlasti.
Loomulikult pole ta esimene tavakodanik, kel on tulnud hakata elama hoopis printsessielu. Mõelgem kas või Kate Middletonile, Rootsi kuningannale Silviale või Norra kroonprintsi Haakoni abikaasale Mette-Maritile. Lugu, kus tavalisest tüdrukust saab printsi väljavalitu, on ka mitmete Hollywoodi filmide lemmik- stsenaariumiks. Muide, Harry ja Meghan said tuttavaks pimekohtingul! Kõlab rohkem nagu film kui reaalsus.
Kuigi printsessi tiitel kõlab udupeenelt, otsustasime välja uurida, mida see endaga tegelikult kaasa toob. Peale võimaluste seab see ka omad reeglid. Näiteks on Meghan nüüdseks sulgenud oma Instagrami konto ja populaarse elustiili- blogi The Tig. Samuti on ta teatanud, et loobub näitlemisest. Nimelt pole printsessidel kombeks tööl käia, pigem soositakse näiteks heategevusele pühendumist.
Ent see pole mingi reegel – näiteks Rootsi prints Carl Philip on osanik ja disainer edukas sisekujundusfirmas Bernadotte & Kylberg, mis tutvustas äsja oma esimest päikeseprillide kollektsiooni. Kuigi ma pole kunagi olnud tüdruk, kes täidaks magamistoaseinad Leonardo DiCaprio või Kurt Cobaini plakatitega, pean tunnistama, et postkaart prints Carlist oli mu esikupeeglil aukohal, kui kunagi Rootsis tudeerisin. Kellele siis ei meeldiks hommikuti printsile silma teha!
