Kas teadsid? Ilutooted võivad õhusaastatust täpselt sama palju mõjutada nagu autode heitgaasid
Kui niisutad igal hommikul nahka kreemiga, kannad näole jumestust, piserdad juustesse kuivšampooni või kaelale parfüümi, ei mõtle sa tõenäoliselt sellele, kuidas võivad need tooted mõjutada sinu kodust väljaspool ringlevat õhku. Värskelt avaldatud uuringu kohaselt aga võiksid sellele tähelepanu pöörata.
Linnapiirkondades panustavad sellistest toodetest väljuvad ained aga suures osas õhusaastatusele, väidavad uurijad Boulderis asuvast Colorado ülikoolist. Seda eriti hommikutundidel, mil läheme kõik tipptunni ajal tööle.
Varem mõjutasid autode heitgaasid (lisaks tehastele ja muudele tööstushoonetele) kõige rohkem toksilisi gaase, mis suurlinnade õhus ringlesid. Kuid autod, veokid ja ühistranspordisõidukid on viimase 50 aasta jooksul tunduvalt puhtamaks muutunud, sõnavad ülikooli teadusuurijad Matthew Coggon ja Carsten Warneke.
Nüüd ütlevad teadlased, et märkimisväärne kogus tipptundidel õhus levivatest heitgaasidest ei tule üldsegi sõidukitest. Need tulevad inimestest nende sõidukite sees ja täpsemalt isikliku hoolduse toodetest, mida nad oma nahal ja juustel kasutavad.
Värskes uuringus mõõtsid Boulderi teadlased enam kui saja erineva õhus lenduva orgaanilise ühendi taset – seda nii uuringulabori katuselt kui tänavatelt.
Õhus lenduvad orgaanilised ühendid tulevad pea kõikjalt, alates nii autode heitgaasidest kui igapäevaste majapidamistoodete jääkidest. Kui need puutuvad kokku päikesevalgusega, segunevad need ka teiste ainetega, mis osoonikihi moodustavad, muuhulgas ka tahkete osakestega õhus. Just need saastatuse tüübid mõjutavad meie õhukvaliteeti ja avaldavad mõju inimeste tervisele.
Mõned õhus lendlevad orgaanilised ühendid, mida teadlased Boulderis leidsid, olid oodatavad. Nende hulgas näiteks benseen, mis on üks kõige levinum sõidukite heitgaasides sisalduv aine. Teadlaste jaoks oli aga üllatav ühe teise aine tase, mille nimeks D5 siloksaan. Nimelt oli seda õhus sama palju kui benseeni. Siloksaani aga ei leidu autode heitgaasides. Seda lisatakse kõige tavalisemalt šampoonidesse ja kreemidesse, samuti deodorantidesse, et anda neile sile ja siidine tekstuur.
Teadlased täheldasid, et siloksaani tase õhus oli kõige kõrgem just hommikuste tipptundide ajal. Seda tõenäoliselt seetõttu, et sel ajal lahkusid inimesed kodudest, olles värskelt just mainitud iluhooldustooteid kasutanud. Aine tase õhus oli õhtuti tunduvalt madalam, kuna enamik neist toodetest olid päeva jooksul aurustunud.
Iluhooldustoodete heitgaasid jõuavad atmosfääri, kui hoiame kodus aknaid lahti või veedame õues aega, ütlevad teadlased. Lisaks panustavad sellesse ka ventilatsioonisüsteemid meie autodes, kodudes ja tööpaikades. Teadlased kutsuvad neid kemikaalide segusid, mida inimesed ühest kohast teise liikudes endast maha jätavad „isiklikeks heitgaasideks“.
Need teadustulemused toetavad üht teist hiljuti Los Angeleses läbiviidud uuringut, milles leiti, et tarbijatele suunatud ja tööstuslikud tooted – nende hulgas iluhooldustooted, majapidamistooted, värvid ja pestitsiidid – on nüüd vastutavad umbes poolte õhus lendlevate orgaaniliste ühendite tasemete eest, mida mõõdetakse linnapiirkondades.
„See on üllatav, kui mõtled, et istud liiklusummikus suure tossava veoki taga ja eeldad, et just sellised nähtused on kõige suuremad õhu saastatust mõjutavad asjaolud,“ ütleb Coggan. „Nüüd aga, kui autode mootorid on varasemast tunduvalt puhtamad, võime kindlalt öelda, et õhu saastatust mõjutavad ka isiklikuks kehahoolduseks loodud tooted, mida kasutavad neid sõidukites olevad inimesed.“
Teadlaste sõnul on nende järgmiseks sammuks teha kindlaks, kuidas need ained täpsemalt õhukvaliteeti mõjutavad – ja missuguste toodete koostisosade suhtes peaksid tarbijad kõige ettevaatlikumad olema. „Me ei ole veel täielikult kindlad, missugused neist toodetes sisalduvatest koostisosadest mõjutavad kõige rohkem osoonikihi ja aerosoolide moodustumist,“ ütleb Coggon, lisades, et see on hetkel uuringute järgmine etapp.
Parfüümid ja muud lõhnaained mõjutavad õhus lendlevaid orgaanilisi ühendeid kindlasti väga suures osas, usub Warneke. Isegi tooted, millel ei ole tuntavat lõhna võivad siiski õhus lendlevate orgaaniliste ühendite hulka kuuluda. „Isiklikuks hoolduseks mõeldud tooted on loodud aurustuma,“ ütleb Coggon. „Lihtsalt seetõttu, et sa ei tunne millegi lõhna, ei tähenda, et need ained ei aurustu õhus ega mõjuta keskkonda.“
Kui sa oled kunagi mõelnud, et peaksid hommikurutiinis või isegi kogu päeva jooksul vähem ilutooteid kasutama, võivad just sellised uuringutulemused anda veidigi motivatsiooni selles osas muudatuste tegemiseks. Vaatamata sellele, et on olemas ilutööstuse ettevõtteid, mis teevad nutikaid valikuid nii inimeste tervise kui ka keskkonna osas, kui asi puudutab kemikaalide kasutamist, on see tööstusharu suures osas siiski reguleerimata.
Teadlased ei oska veel öelda, missuguseid tooteid peaksid inimesed täpselt vältima, kui nad soovivad avaldada võimalikult väikest mõju õhusaastatusele. Nad teavad aga, et hooldustoodetest eralduvad ained saavad üha tähtsamaks ja tarbijad peaksid olema ettevaatlikud selle osas, mida nad oma kehale iga päev kannavad.
„Meil kõigil on isiklikke heitgaase ja tänapäeval võivad need just täpselt sama palju meid ümbritsevat keskkonda mõjutada kui auto, millega sa iga päev sõidad,“ ütleb Coggan. „Sul on võimalus selles osas isiklik valik teha, seega võiksid kindlasti põhjalikult mõelda, missuguseid tooteid igapäevaselt kasutad.“
Allikas: Health.com
