Selleks on mitmeid põhjuseid. Üks neist võib olla mõnutunne, mida tekitatavad endorfiinid, mis seonduvad opioidretseptoritega ja vähendavad valu. Mida rohkem ja mida intensiivsemalt teed trenni seda rohkem su keha harjub. Seetõttu pead aja jooksul tegema palju rohkem trenni, et tunda end sama eufoorilisena. Kuna see on tunne, mis inimestele väga meeldib, siis sageli tehakse rohkem ja pikemalt trenni, et seda jälle tunda. Paljude inimeste jaoks saab aga taoline jaht mõnutunde järele kinnisideeks ja jõusaalis veedetakse üha rohkem tunde.

Trennisõltuvust võib põhjustada ka vajadus kontrolli järele. Sageli tekib see vajadusel inimestel, kellel puudub kontroll näiteks tööl või kodus. Niisiis saab jõusaalist nende jaoks koht, kus nad saavad ise otsuseid langetada. Mõnedel inimestel on lihtsalt aga soodumus erinevate sõltuvuste tekkeks.

Trennisõltuvust võib põhjustada ka toitumishäire, mis on sarnane buliimiale. Kõigepealt sööb inimene kõike, mida hing ihaldab ja hiljem läheb jooksulindile, et kõik söödud kalorid ära põletada. Mida rohkem süüakse, seda rohkem treenitakse ja kokkuvõttes tehakse endale karuteene.

Kuidas trennisõltuvus välja näeb?

Peamine erinevus tervisliku trenni ja trennisõltuvuse vahel on suhtumine. Trennisõltlasel on trenni suhtes väga jäik suhtumine. Tervislikus koguses trenni tegev inimene näeb trenni ühe kasuliku eluosana, kuid see ei ole tema jaoks tähtsam, kui perekond, sõbrad ja töökoht.

Tüüpiline trennisessioon kestab 30-90 minutit. 90-minutiline trenn on pigem atleetidele. Oluline aga trennijärgne taastumine. Kui professionaal teeb jõusaalis 90 minutit trenni, siis järgmised 24-48 tunni jooksul lastakse kehal taastuda ja toibuda, sest näiteks jõutreeningu ajal tekivad pisikestesse lihastesse rebendid.

Trennisõltlase jaoks on aga raske olla jõusaalist päev või kaks eemal. Mõne jaoks on isegi kuus tundi liiga pikk aeg ootamiseks. Kohe, kui tuntakse, et esmane väsimus on üle läinud, siis tahetakse kohe uuesti alustada. Kui tunned, et tahad käia iga päev trennis, on mõistlik ülepäeviti joosta ja ülepäeviti teha jõutreeningut.

Lisaks mõjutab trennisõltuvus inimsuhteid ja elurütmi. Kui elu väljaspool jõusaali puudub, siis pole tegemist enam tervisliku harjumusega. Kui jõusaalis käimine võtab põhilise aja sinu päevast, siis on see ohumärk. Tavaliselt on trennisõltlase jaoks trenni minek olulisem, kui suhe, pere või erinevad üritused. Trennisõltlane tahab trenni minna ka siis, kui ta on hiljuti vigastanud ja peaks veel taastuma.

Millised on riskid?

Kui lihased on väsinud, kulub taastumiseks 24-48 tundi. Kui trennisõltlane otsustab aga ikka trenni minna, võib tekkida pikaajalisem trauma nagu liigesepõletik, sideme- või liigesevigastus ja kõõluse- või lihasrebendid.

Vaimses mõttes põhjustavad halvad kõrvalmõjud aga madalat enesehinnangut, ärrituvust, soovimatust teiste suhelda ja palju muudki. See on ka üks põhjuseid, mis on trennisõltuvus halb: kui tekib väiksemgi vigastus ja trenni minna ei saa, siis järgneb sellele ka kohe vaimne kahju.

Kuidas trennisõltuvust ravida?

Erinevalt teistest sõltuvustest ei saa trennisõltuvust ravida trennist hoidumisega. Trenn on oluline elu osa. Mõistlik on tasapisi vähendada jõusaalis veedetavat aega. Sinna juurde võib kuuluda ka teraapia ja ravimid. Ülejäänud vaba aega võiks sisustada näiteks sõpradega midagi toredat tehes.

Sõltuvusest vabanemise puhul on esmalt aga kõige olulisem endale tunnistada, et sul on trennisõltuvus. Seda on lihtsam öelda, kui päriselt teha, sest iga sõltuvuse osaks on eitamisfaas.

Kas sul on tunne, et äkki on sul trennisõltuvus? Proovi jätta mõni jõusaalipäev vahele ja vaata, milliseid tundeid see sinus tekitab. Kui tunned, et sa ei saa trennita ja see moodustab peamise osa sinu elust, siis on mõistlik sõltuvusest vabanemisega tegeleda enne, kui on hilja.

Allikas: popsugar.com