Lihtsamal juhul on tegemist üksikute lisalöökidega, keerulisemal juhul tulevad need järjestikku valest kohast. Õige koht, kust südametuksed alguse peaksid saama, on siinussõlm südame paremas kojas. "See siinussõlm on perpetuum mobile, mille mingi tundmatu mehhanism on käivitanud. Süda tuksub 60-80 korda minutis, 100 000-120 000 korda ööpäevas jne. Juba tõenäosusteooria järgi pole võimalik, et kõik löögid oleksid  aastakümneid järjest õiges rütmis," ütleb Eesti Kardioloogia Instituudi direktor Jüri Kaik. "Peetakse täiesti normaalseks, et süda jätab ööpäevas vahele 0,1 protsenti löökidest, see tähendab 100-120 lööki."

Kõige sagedasemad rütmihäired on lisalöögid ehk ekstrasüstolid. Dr Kaigi sõnul on neid kindlasti ette tulnud kõigil, aga paljud meist ei pane neid tähele. Mõned  inimesed aga tajuvad neid vägagi hästi, mistõttu lisalöögid on rütmihäiretest kõige sagedasem põhjus, mis sunnib kardioloogi üles otsima. "Samal ajal on lisalöögid normaalne nähtus. Pigem on haruldane, kui inimesel pole ööpäeva jooksul ühtki lisalööki," rõhutab dr Kaik, kes on pea 20 aasta jooksul läbi vaadanud kümneid tuhandeid ööpäevaseid EKG-lindistusi. Just niikaua on Eesti patsientidele kaasa antud pisikesi kaasaskantavaid EKG-aparaate, mis on mõõtnud südametukseid 24 tundi järjest nii koormuse, rahuliku oleku kui ka une ajal.

EKG kui vene rulett

Praegu õppejõuna töötav Mati (50) varises poesabas kokku, kui ta oli kaheksa-aastane. Siis olid hoopis teised ajad: arst nentis, et poisil pole häda midagi, ja kui midagi ongi, siis südamega. Vaistlikult hakkas Mati vältima olukordi, kus tuli kaua ja kurnavalt seista.

See juhtum ja veel nii mõndagi minevikust meenusid Matile tänavu kardioloogiaosakonna intensiivravipalatis, kus teda rütmihäirete põhjust otsides pikalt ja põhjalikult uuriti. Meelde tuli tõik, et ka pingelisel ülikooli lõpetamise ajal kloppis  süda meeletult. Kolmas kord tundis mees end kehvasti seitsme aasta eest. Talle tehti siis esimest korda EKG, mis ei näidanud vähimatki kahtlast märki. 
 

Dr Kaik selgitab: "EKG registreerib südametegevuse 30 sekundi jooksul - mis oli enne või mis saab öösel, seda sealt ei näe. Ka ööpäevane EKG on nagu vene rulett. Patsient võib aparaati päev läbi kanda, ilma see midagi näitaks. Pole välistatud, et järgmisel päeval pärast aparaadi tagastamist tuleb äkksurm, kuigi ühtki alarmeerivat signaali polnud." 

Samas näeb neilt graafikutelt sageli vahelööke, millest patsiendil pole õrna aimugi. "Sageli hakkab inimene arstide vahet jooksma pärast seda, kui kardiogrammi registreerija poetab, tagajärgedele mõtlemata:  oh jumal, kas te ka teate, teil on lisalöögid!"

Kahjuks kardioloogid selliseid patsiente enamasti aidata ei saa. "Neil on mingisugused muutused südame rakkude või ioonkanalite tasemel, aga praeguste uurimismeetoditega pole neid võimalik üles leida. Nii et põhjust me tihti teada ei saagi." Seepärast aktsepteerivad kogu maailma kardioloogid südame elektritõve diagnoosi, mis pannakse siis, kui lisalöökide põhjust ei leita. "Rütmihäired pole iseenesest veel haigus, aga midagi need näitavad," nendib dr Kaik.

Rütmihäired käivad sageli käsikäes südamehaigustega. "Lisalööke võivad põhjustada  südamekahjustused, mille on tekitanud kõrge vererõhk, isheemiatõbi, klapirikked, aga ka kilpnäärme ületalitus ja muud haigused," sõnab dr Kaik. 

Lisalöögid võivad igaüht meist ühel hetkel ebameeldivalt üllatada, kuid ootamatult ja ilma igasuguse nähtava põhjuseta algav virvendusarütmia pole sugugi meeldivam tunne. Ka on selle tekkemehhanism keerulisem. 

Süda otsustas protestida

Matit tabas tuttav südamekloppimise tunne ja õhupuudus taas tänavu juulis. Kuna kiirabi viis ta kõrvalisse haiglasse, jäi abi paraku saamata - uus atakk järgnes veel enne suve lõppu. Meremeeste haiglas tehti lõpuks rütmihäired kindlaks ja südamerütm pandi elektriimpulsiga paika. Kahjuks olid rütmihäired kõigest kuu aja pärast jälle platsis.

Oma juulikuise ataki põhjuseks peab Mati tööpinget. "Tiksusin nagu kell, tajumata suurt pinget. Igal hommikul kell kuus tõusin ja läksin tööle, õhtul kodus jõudsin vaevalt süüa, kui istusin uuesti arvuti taha. Nii kella üheteistkümneni välja. Perekond juba hoiatas, et hästi see sul ei lõpe," meenutab Mati, kellel oli aega järele mõelda kardioloogiaosakonna intensiivravipalatis. Juulis, kui eksamisess ja veel mõned pakilised tööd tehtud said, langes õlgadelt suur koormus. Selle peale otsustas Mati süda, et enam pole vaja sangarlikult pinget taluda ja aeg on halva kohtlemise vastu protesteerida. 

Dr Kaigi sõnul pole selline paroksüsmaalne supraventrikulaarne tahhükardia reeglina eluohtlik: "Pärilikud või kaasasündinud kiirenenud südametegevuse hood tunduvad hirmutavad, kuni pole endale nende põhjust selgeks tehtud ja õpitud neid ise lõpetama." Rütmihäireid on võimalik lõpetada okserefleksi esile kutsudes või punnestades - kõht tuleb kinni pressida ja rindkeres rõhku tõsta umbes sel kombel, nagu teeb naine sünnitades. Mõned dr Kaigi patsientidest teevad seda kas või auditooriumi ees - keeravad end profiili, pressivad hoo maha ja jätkavad rahulikult loengut.

Kuid paroksüsmaalne tahhükardia, mis lähtub südamevatsakestest, võib olla ka tulevase äkksurma eelsümptom ja kujutada endast otsest ohtu elule. Kiire ja ootamatu surma põhjustab vatsakeste rütmihäire, mis läheb üle südamelihaskiudude kaootilisteks tõmblusteks ehk fibrillatsiooniks, mis lõpuks seiskab südame. "See on põhjus, miks väliselt terve, enamasti parimas eas mees võtab rinnust kinni ja variseb maha. Ja seda juhtub alalõpmata - Eestis 300 korda aastas," sõnab dr Kaik. See on ka põhjus, miks arstid kõikidesse rütmihäiretesse ülitõsiselt suhtuvad. Kui arütmia ohver juhtub olema prominent, saame sellest teada meedia kaudu.

Ravida või mitte ravida - selles on küsimus

Missugused rütmihäired on täiesti ohutud ja missugused eluohtlikud, pole alati selge. Kahjuks on rütmihäiretest tingitud äkksurm esimene ja viimane sümptom 10 protsendil neist, kelle südameveresooned on ahenenud isheemiatõve tagajärjel.

Kui rütmihäired on avastatud, siis on arsti jaoks põhiküsimus, kas ravida või suhtuda neisse kui ohutusse hädasse, mis aeg-ajalt kimbutab. Sest kahjuks pole olemas ravimeid, mis rütmihäired ära võtaks - neid saab vaid maha suruda. "Saame hoida veres pidevalt mingit ravimikontsentratsiooni, mis hoiab ära äkksurma," ütleb dr Kaik. "Kui hakkaksime ravima kõiki rütmihäireid, siis kutsuksime paljudel patsientidel esile uued häireid, mis võivad omakorda eluohtlikuks muutuda."

Trenn aitab

"Südamehaigustega on nii, et südant  peaks juba noorest east alates pidevalt kontrollima," arvab Mati. "Mitte nii, et aastakümneid korjatakse haigusi ja siis hakatakse parandama, mida veel annab."

Dr Kaik ütleb, et kõikide südamehaiguste vältimiseks pole olemas universaalsemat ravimit kui füüsiline koormus, mis alandab vererõhku ja kolesteroolitaset ning aeglustab südamehaiguste arengut. Paras koormus on aeroobne treening 2-3 korda nädalas, näiteks jooks, trenn trenažööril või aeroobika. Muud head soovitused on jälgida oma vererõhku ja kolesterooli ning toituda tervislikult.

Mati raviarst Ilja Lapidus on mehele sõnad peale lugenud, mismoodi tema uus elu peab käima. Ta tohib ainult head toitu süüa. Rasvast ja konservantidega rämpstoitu tuleb tal vältida, mis tähendab senise lemmiktoidu kartulikrõpsudega hüvasti jätmist. Iga päev tuleb jalutamas käia. Tööasjad on Mati otsustanud ümber korraldada nii, et õhtud ja nädalalõpud oleksid ainult iseenda päralt: "Teisiti ma lihtsalt ei saa, kui ei taha intensiivravipalatisse tagasi sattuda!"

Ohtlik ülesöömine

JÜRI KAIK,

kardioloog

Pühade  aegu, kui lookas lauad meelitavad, võivad nii mõnedki ülesöönud omal nahal kogeda ebameeldivat tunnet, et süda lööb lisalööke.

Sellel seisundil on puhtmehaaniline seletus. Toitu täis magu surub alt üles diafragma peale, mis omakorda avaldab survet südamele. Kui sööjal juhtub olema eelsoodumus rütmihäirete tekkeks või südamehaigus, siis on lisalöögid täiesti tõenäolised. Sama efekti saab, kui täis kõhuga tõmmata jalad tugevasti vastu lõuga.

Terve süda reageerib täis mao survele lisalöökidega, ja sellega kõik piirdubki. Kuid  haiges südames võivad lisalöögid käivitada ootamatuid ja eluohtlikkegi reaktsioone.

Söömine otseselt infarkti ja muid südamehädasid esile ei kutsu, küll aga kaudselt. Liigsööjatel kasvab vere kolesteroolisisaldus, mis aitab kaasa ateroskleroosi tekkele. Tüsedatel tõuseb vererõhk, sageli lisanduvad liigsele kehakaalule muud südamele ebasoodsad tegurid. Enamik tüsedaid ei viitsi end liigutada ja paljud neist suitsetavad, et kehakaalu ohjes hoida. Ülekaaluliste hädad on ka diabeet ja muud ainevahetushäired.


Rütmihäiretest põhjustatud äkksurma sureb:

Eestis 400 inimest aastas ehk üle ühe inimese päevas, Euroopa Liidus 850 000 inimest aastas ehk 2500 inimest päevas, USAs 500 000 inimest aastas ehk 1500 inimest päevas.  Kuulsaid inimesi, kelle äkksurm on meie hulgast viinud

Näitleja Karl Kalkun suri äkksurma telekaamerate ees.

Helilooja Raimo Kangro lahkus südame rütmihäirete tõttu pärast seda, kui oli valmis kirjutanud ooperi "Süda".

Ärimees Rein Kaareperet pilkas ajakirjandus terve aasta enne tema äkksurma  selle eest, et ta oli julgenud sellisest ohust rääkida. 

Inglise tuntumaid äkksurmaspetsialiste Ronald Campbell uuris selle riskitegureid, õnnetuseks oli neist üks ka temal endal.

Charles Baskerville - tegelane arstist kirjaniku Conan Doyle’i Sherlock Holmesi lugudes -  suri hetk enne seda, kui hirmuäratav koer temani jõudis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid