Kuidas te tuttavaks saite?
Peeter: Selgub, et meie esimest kohtumist mäletab Maria üksinda. Maria oli ühe minu kooliõega koos ja ajas temaga juttu.
Maria: See oli ülikooli klubis - Peeter oli siis noor lavaka poiss, mina arstitudeng ülikoolis. Peeter mind ei märganud. Mina panin teda kohe tähele.
Peeter: Ju mul oli siis palju tegemist.
Maria: Liikusin kunstiinimeste ringkonnas ja kord tõi mu sõber ka Peetri külla. Nõnda nad seal ikka käisid ja ühel päeval Peeter lihtsalt tuli, kutsus mind kööki ja ütles, et kuule, me peame abielluma. Et tema on otsustanud. Sama päeva õhtul oli minu üürikorteris kohvritega kohal. Ta on selline inimene, et kui midagi otsustab, siis teeb.
Ja Maria oli kohe nõus?
Peeter: Ei, ta ei olnud. (Väga tõsiselt) Tal võttis aega.
Maria: (Naerab) Ma ei jõudnud reageeridagi, kui kohvrid olid toas. Aga ma sain aru, et see on õige.
Liigub müüt, et kohtusite Maria töökohas - psühhiaatriahaiglas?
Peeter: Jah, ma tean, kuidas see müüt on tekkinud. Ühes intervjuus küsiti minult: "Kuidas teil on lood alkoholiga?" Ja mina vastasin: "Sain oma abikaasaga tuttavaks ajal, kui ta oli viinaravi osakonna juhataja." Niisiis sel ajal ta ajutiselt töötas seal, kuid me ei kohtunud selles osakonnas. (Naerab) Aga nagu alati, püüti leida mingi põnev seik.
Maria: (Naerab) Et naine psühhiaater, said tuttavaks ravi ajal.
Peeter: Heh, mul tilgutaja omast käest võtta.
Maria: Elu jooksul on neid probleeme olnud jah, aga viimastel aastatel, kui töid ja tegemisi rohkem, siis enam pole. Raviarst pole ma tal kunagi olnud.
Peeter: Aga mina olen küll psühhiaatriakliinikus haigeid aidanud. Kord pärast pikka ja rasket tööperioodi olin seal puhkamas ja tegin siis muusikateraapiat, korraldasin ka lauamängude turniiri. Arst imestas, mida ma nendega küll teen - haiged said kiiresti terveks. Eks tegevus ja seltskond ravisid.
Mis on Peetris head?
Maria: Mul on temaga huvitav. Ta on rahulik ja mõistev. Ja väga tark.
Mis on Marias head?
Peeter: Kõik. (Naerab muhedalt habemesse)
Mis teineteises ei meeldi?
Peeter: Seisab valel ajal televiisori ette. See käib närvidele, et ta on liiga hea. Muudkui pakub mulle kõike. Teiste vastu on ka liiga hea. Ei oska valesid inimesi välja visata, muudkui aga kostitab. Vene külalislahkus ilmselt.
Maria: Peetri juures ei meeldi mulle tõesti suitsetamine, aga ma lepin sellega, ta ei saa muidu töötada. (Samal ajal süütab Peeter juba ei-tea-mitmenda sigareti ja räägib naljaloo suitsetamise kohta. Ise naerab südamest oma loole kaasa.)
Peeter: Maria vajab rohkem vaikust.
Maria: Tõepoolest, kaks asja, mida ma korrutan: raputa tuhka ja pane televiisor vaiksemaks. Ja ta ei kannata punaseid küüsi.
Kuidas te tülitsete?
Maria: Pärast esimest või teist aastat ütles Peeter mulle: "Huvitav, kuidas võiks välja näha meie tüli?"
Peeter: Hiljem oleme tülitsenud küll. Kord viskas ta mind tuhatoosiga, aga see oli valesti arusaamise pärast.
Maria: Meie tüli on selline, et kui mulle ei meeldi, lähen ära ja vaikin, karjumist ei ole. Mul läheb kiiresti üle, jalutan paar korda ümber maja ja tulen tagasi.
Peeter: Ma lähen arvutisse, kui vihastan.
Maria: Minu leebuse kohta võib tuua ühe näite. Kord helistas mulle patsient, keda oli vaja korrale kutsuda, ja siis Peeter pärast ütles, et issand, kuidas sa oskad paika panna, kui vaja on!
Kuidas näeb välja teie pere argipäev?
Peeter: Mul ei ole ju argipäeva ja puhkepäeva.
Maria: Mina käin kaheksast viieni tööl. Kui tahaksin Peetrit õhtul näha, peaksin liiga kaua üleval olema.
Peeter: Ajan teda magama.
Maria: Jah, Peeter ikka hoolitseb mu eest. Ta ütleb mõnikord, et peab homme vara tõusma - proov algab kell kaksteist. Ja mina ütlen vahel, et lähen homme hilja, kui lähen üheksaks.
Maria: Mõnikord vaatame koos televiisorit, näiteks prantsuse kanaleid, need pakuvad mulle praegu eriti huvi. Peeter võib istuda ja valimatult vaadata, märkamata, mida ta vaatab.
Kas Peetris on sinist verd?
Maria: Kindlasti on, ta on ju vürst.
Me oleme mõlemad segaverelised, räägime nii eesti kui vene keelt. Aga kodune keel on eesti keel. Me pole omavahel vist ühtegi sõna vahetanud vene keeles. Peetri isa juures räägime muidugi kõik vene keelt.
Kas Peeter on nagu suur laps?
Maria: Eks ta ikka ole. Ja samas on isalikult toetav.
Peeter: Marias ei puudu ka plikalikud jooned.
Kuidas toimib teie majapidamine?
Peeter: Mina olen igasugustes kodutoimetustes täiesti võimetu. Võin välja mõelda, kuidas peaks olema, aga pole võimeline seda teostama.
Maria: Praegu, remondi ajal, juhatab ta kõike läbi telefoni. Tema juhatab vägesid. Esimest korda märkasin, kui asjalik ta on. Eelmised korterid olid teistsugused - siis ta ei tundnud eriti huvi. Aga see on ju nüüd päris kodu.
Samas ma pigem ei tahakski, et Peeter tuleks kööki nõusid pesema. Tal on see võib-olla natuke mängitud abitus, aga kui talle päris ette ei tooda, siis ta võileiba ei lähe võtma ka. Niisugune näe, mulle ei ole antud suhtumine.
Kas see on aadliku uhkus või loomeinimese boheemlus?
Peeter: (Kätega laia ˛esti tehes) Ah, tead, mõlemat!
Tegelikult võiks olla ikka kokk ja teenija majas, nüüd suures korteris sobiks see küll.
Võib-olla Maria ei tahagi võõrast naist oma kööki?
Peeter: Kes ütles, et kokk on naine? (Naerab lõbusalt)
Aga võib-olla hakkan ise süüa tegema, sest isa hakkas mul ka väga hilises eas. Enne ei teinud.
Maria: Peetri isa põhjendas seda, öeldes, et tahab olla iseseisev, ei taha sõltuda naistest.
Peeter: Tegelikult on asi selles, et söögitegemiseks peab olema korralik köök. Pliit, millel on nii gaas kui ka elekter -wok-roogasid tehakse ju suurel tulel.
Maria: Peeter võiks süüa teha küll, aga need oleksid siis erilised road, tavalist igapäevast ilmselt mitte.
Peeter: Arvan, et hakkan ise välja mõtlema uusi toite. Olen mõned kokteilid välja mõelnud, pannud kokku asjad, mis esmapilgul ei sobi. Keegi ei arva ära, mis see on.
Maria: Peetril on toiduharjumustes kaks äärmust: väljas süües tahab midagi eriti head, aga igapäevaselt pole pirtsakas.
Peeter: Praegu tunnen puudust putrudest. Lapsepõlves tegi vanaema mulle igal hommikul putru, nüüd aga ärkan siis, kui Marial on tööl juba lõuna.
Millest te unistate?
Maria: Peeter unistab stuudiost.
Peeter: Maria unistab puhkusest.
Maria: Jah, kujuta ette, päev otsa kuulad ainult teiste muresid. Õhtul tahan vaikust ja rahu... Ja veel kaks asja: vann ja kamin.
Peeter: Vann on olemas, kamin tulemas.
Maria: Peeter istub stuudios ja mina pärast vanni kamina ees - see oleks ideaal. (Peeter muheleb)
Kui sage on teie kodus tervitusmusi?
Maria: Tuleku- ja hüvastijätumusi on kogu aeg. Ma ei lase teda kunagi ilma selleta etendusele. Ei olegi vaja pikalt rääkida, sellest liigutusest piisab.
Teineteise tagant nuhkimine on täiesti välistatud?
Peeter: Miks ma peaksin varjama, et käisin pärast proovi Tallinnas Merle Palmistega Siiami restoranis või Laine Mägiga teises restoranis?
Maria: Minu ees läheb ta ka teisi musitama ja mul on pigem paha, mida teised mõtlevad. Mina ju tunnen teda.
Kui sageli kõlab teie peres Ma armastan sind?
Peeter: Mitte just eriti sageli.
Maria: Need sõnad on õhus olemas.
