Paar: Märt Treier ja Anneli Milistver

TV3 uudisteankru Märt Treieri (29) ja tema elukaaslase Anneli Milistveri (34) tutvus algas suvetuuril “Mis värvi on armastus”, kooselu aga kurikuulsal 11. septembril.

Istuge, seljad vastamisi. Nii, mis on teineteisel seljas?
Märt: Me oleme nagu must ja valge koer.

Õige. Ja mis on silmade värv?
Märt: Kas see värv, mida väidetakse või see, mis tegelikult on? Rohekashallid.
Anneli: Märdil on sinakashallid. Ta vihjas sellele, et ma ise ütlen, et mul on rohelised silmad, aga tema meelest need päris rohelised ei ole.

Mis eriarvamused teil peale silmavärvi veel on?
Märt: Seda küsi Laura käest, tema vaatab objektiivselt kõrvalt. Laura, kas meil on tõsiseid eriarvamusi?
Laura: Viimasel ajal ei ole küll midagi.
Anneli: Kui me rajasime akna taha aeda, siis oli küll mõnikord. Istutasime puid ja pärast kaevasime üles ja istutasime teise kohta ümber.
Märt: Lõpuks tegime kokkuleppe, et Anneli määrab, mis kuhu tuleb, ja mina teen tööd. See pidi meid mõlemaid rahuldama.

Kas ostsite siia Tallinna uuselamurajooni juba valmis maja või kriipsud paberil?
Märt: Ostutehingu sõlmimise aegu oli siin kruusatee ja kraavis vedelesid autovrakid. Muidugi me teadsime, mis tuleb.
Seesama projekt käivitas ka meie kooselu. Sissejuhatav periood oli üürikorteris Keilas. Sai väiksema kuluga hakkama, kuni maja ehitati. Meie kooselu sümboolne alguspäev oli kuulus 11. september, kui lennuk sõitis New Yorgis kahte torni sisse. Samal õhtul kolisime Keilasse.

Kas te kuidagi tõlgendasite ka seda päeva, et kui kooselu algus on niisugune, siis...
Anneli: (naerdes)...siis on nii kogu aeg. Ei.
Märt: ...et äkki ei jamaks? Ei, me mõtlesime pigem, et siis jääb see kuupäev meelde. Nagu miljonitele inimestele üle kogu maailma. Nukravõitu huumor, aga mis teha.

On teil ka pulmad plaanis?
Märt: Mulle on see formaalsus. Ma ei saa aru, kuidas see uue kvaliteedini viib. Kui see teise poole tuju oluliselt parandaks, siis ma ei ole põhimõtteliselt vastu.
Anneli: Ma ei arva, et see on oluline.

Millal te tuttavaks saite?
Anneli: Ammu, raadiomajas ilmselt. Kolleegid olime.
(Märt läks raadiosse saateid tegema pärast sõjaväge, 20 aastasena. Administratsioonis töötav Anneli oli seal juba ees – 18 aastasest kuni tänaseni on raadiomaja olnud tema ainuke töökoht.)
Anneli: Me olime pigem sõbrad. Alguses oli meil seal üldse suurem seltskond, Anne Erm ja teised, käisime koos väljas söömas.
Märt: Tegelikult algas kõik suvetuurist “Mis värvi on armastus” üheksa aasta eest. Vikerraadiol oli seal mingi väike osa, tuli midagi välja loosida. Kogu kamp oli tuuril kaasas. Sõitsime ühest linnast teise, olime kogu aeg ninapidi koos.

Aga millal säde tekkis?
Märt: See läks kuidagi hästi rahulikult. Mina kasutaksin sõna “harjumine”. Parimas mõttes. Liiga palju saime selleks kokku, et lihtsalt ilmast rääkida.

Kas juhtus ka nii, et Märt kurtis, kuidas tal läks pruudiga nihu, ja Anneli nuttis omakorda Märdi õla najal, et mingi mees talle ei helistanud?
Anneli: Oli ka nii.
Märt: Absoluutselt. Üks minu suhe oli Annelil väga täpselt teada, selle algus, tõus, mõõn, keskpaik ja krahh. Selsamal õhtul, kui see suhe lõppes, helistasin Annelile ja me kohtusime öösel kuskil Pirita ööklubis. Tal ei olnud küll kodust sinna kaugele tulla, aga see pole oluline, ta oleks tulnud ilmselt ka Haapsallu.

Kas oleksid?
Anneli: Muidugi oleksin.
Märt: See õhtu oli meie suhtes kindlasti trepiastme moodi. Pärast seda meil enam kolmandaid suhteid ei olnud.

Anneli, kas sa pelgasid enne kooselu algust, kuidas su tütar Laura ja Märt hakkavad omavahel läbi saama?
Anneli: Laural on hästi eluterve suhtumine, selles mõttes ma ei kartnud üldse. Ta on pisikesest peale elanud oma isast lahus ja harjunud sellise elukorraldusega. Laura oli küllalt palju meie seltskonnaga kaasas, kui me kuskil üritustel käisime, ja tundis neid kõiki juba väikesest peast.
Märt: Näiteks käisime päris palju hobusõite tegemas, kui meil olid veel laristamise-ajad.

Sa mõtled aega enne majalaenu?
Märt: Üksjagu enne seda oli mul hea sissetuleku-periood ja polnud rahalisi kohustusi. Kui mul vahepeal läks laristamishoog väga suureks, siis Anneli toitis mind. Mina toidan nüüd. Nii et ta investeeris minusse, kui toitis kanaga, ja nüüd lõikab intresse.
Anneli suur pluss ja miinus on tema lahtine käsi. Pluss on siis, kui kõht oli tühi. Aga miinus – no ega tal olegi praegu võimalust väga palju raha laiaks lüüa.
Anneli: Tüüpiline värk, et makseid on nii palju.

Anneli, kas sa oled veel noorema lapsega kodune?
Anneli: Jah. Sügisel peaks vist tööle minema. Poja paneme siis igatahes lasteaeda.
Märt: Anneli on väga tubli, et lõpetas lapse kõrvalt klassikalise massaazhi kursused.

Kas Märt oli hea meelega katsejänes?
Anneli: Ta oleks iga päev!

Kas see stereotüüp peab paika, et töölt tulnud Märt ütleb õhtul ainult “möh” ja Anneli tulistab välja kõik koduse päeva jooksul kogunenud jutud?
Anneli: Jututeemad ei kuhju õhtuks, sest me suhtleme päeva jooksul ka.
Märt: Kui ma kella neljaks ei ole helistanud, siis tuleb juba traagiline meil, et kas sa oled teise naise juures.
Anneli: Ei ole nii!
Märt: Aga sisu on sama, et kas sul on midagi viga, et sa ei kirjuta. See on elementaarne, et päeva jooksul suhtleme. Viimane tehniline uuendus on, et poenimekiri tuleb mulle meilitsi. Muide, hindu tean mina, Anneli ei tea midagi.
Anneli: Ma pole kunagi teadnud, ka siis mitte, kui ma ise poes käisin.

Kas olete teleekraani kaudu ka mingeid kodeeritud sõnumeid vahetanud? Umbes nii, et Märt puudutab kõrvalesta – mis tähendab, et ta tuleb õhtul koos veiniga.
Märt: Mitte teles, aga raadioeetris on küll võimalik teha kahemõttelisi nalju, millest kodused saavad teistmoodi aru kui kuulajad. See tuleb spontaanselt.
Anneli: Vahel ma kuulan raadios Märdi juttu ja naeran siin üksinda.
Märt: Ja samal ajal võib teine inimene köögis rahulikult oma muna edasi praadida ega saa midagi aru.

Muide, kes teile seinariiulid tegi?
Märt: Töömehed. Ma pole enam selle põlvkonna mees, kes ise remonti teeb. Kui toolileen hakkab logisema, siis võtab Anneli kruvikeeraja. Mitte et ma selle kinnikeeramisega hakkama ei saaks, vaid tema pöörab sellele tähelepanu.
Anneli: Kui ma veel laps olin, siis ema rääkis kogu aeg, et ära võta meheks mingit intelligenti, võta ikka üks korralik töömees. Mina olin nii tark ja ütlesin emale kohe, et võin intelligendi ka võtta, aga tal peab olema raha, sest siis ta saab tellida endale töömehed.
Märt: (naerdes) Ja ikka panid mööda.
Anneli: Ei usu.