Miniseelik, väsimus ja neerud

Miniseeliku ega nabapluusi kandmine ei põhjusta otseselt neeruhaigusi, kuid külmetamine võib neid soodustada. Tõved ei pruugi alati alata seljavalude ega urineerimishäirete, vaid hoopis väsimusega.

"Nüüd räägin alati kõik arstile ära, mida tunnen," ütleb 35aastane Jaanus, kes on juba aasta elanud siiratud neeruga. 16aastasena käis ta matkal, kus oldi rinnust saadik vees ja magati öösel metsas, külje all vaid kuuseoksad. Pärast matka tundis Jaanus seljas õrna valu, kuid ei pööranud sellele tähelepanu ega läinud arsti juurde. Lõpuks siiski läks, kuid ei tahtnud haiglasse jääda ja sõi vaid tablette.

Valud ei andnud järele ja mõne aasta pärast otsis Jaanus uuesti arstilt abi. "Öeldi, et mul on neeruvaagnapõletik, ja pandi haiglasse," meenutab ta. Ühele haiglasviibimisele järgnes teine ning proovid saadi enam-vähem korda. Vahel Jaanus küll tundis, et on väsinud ja uimane, ka vererõhk oli kõrge, kuid arsti juurde läks ta järgmisel korral alles 32aastaselt. Selleks ajaks oli tal juba tekkinud neerupuudulikkus. Rakendati dialüüsravi - dialüüsiaparaadi abil eemaldatakse kehast jääkained ja liigne vedelik.

Lääne-Tallinna keskhaigla nefroloog Margit Muliin tõdeb: "Kui Jaanus oleks varem neeruarsti juurde läinud, oleks saanud hakata haigust õigel ajal ravima." Dr Muliini sõnul ei põhjusta külmetamine ja liiga õhukeselt riides käimine küll otseselt neeruhaigusi. Nendes on ikkagi süüdi bakter või häirunud immuunmehhanismid. "Külmetamine on aga kindlasti soodustav tegur, sest see vähendab organismi üldist vastupanu infektsioonidele," selgitab Muliin.

37aastane Margus elab samuti siiratud neeruga. Aastaid tagasi liialdas ta alkoholiga ja jäi tihti välja magama ning sai külma. Arsti juurde aga läks alles siis, kui asi oli juba nii hull, et enam ei saanud tualetist välja. Alguses sai temagi dialüüsravi ja siis tuli ka talle neer siirata. Muliini sõnul aitasid Marguse haiguse tekkimisele kaasa nii alkohol kui ka külmetamine. Arsti sõnul alkohoolikutele küll neere ei siirata, kuid Margus on juba kolm aastat kaine olnud ja sai seetõttu uue neeru. Kaineks peab ta aga jääma ka edaspidi.

 Olulisemad neeruhaigused

Nefroloog Margit Muliini sõnul saab neeruhaigused jagada mitmesse suurde klassi. Kuseteede bakteriaalsete haiguste klassi kuuluvad äge kusepõiepõletik ja äge neeruvaagnapõletik. Need on kõige sagedasemad neeruhaigused, mis paranevad korraliku ravi korral tüsistusteta. Haiguse tavalise kulu korral ravib neid perearst.

* Kusepõiepõletikule ehk tsüstiidile on iseloomulik sage valulik urineerimine ja pakitsus alakõhus. Haigestumisele võib olla eelnenud külmetamine. Nefroloogi sõnul on kusepõiepõletik tavaliselt noorte seksuaalselt aktiivsete naiste haigus, seda on elu jooksul vähemalt korra põdenud iga kolmas naine. Samuti kimbutab tõbi ka vanemaid mehi, kellel soodustab seda eesnäärme suurenemine.

* Äge neeruvaagnapõletik ehk püelonefriit algab kõrge palaviku, vappekülma ja seljavaluga, sageli on haigusele eelnenud põiepõletik. Mõnikord esinevad ka kõhu- ja peavalu, iiveldus ning oksendamine. Väikelastel on aga enamasti vaid kõrge palavik ja vahel ka kõhuvalu. Dr Muliin rõhutab, et kui uriini ei kontrollita, võib haigus jääda ka diagnoosimata.

Kusepõiepõletikku ja neeruvaagnapõletikku põhjustavad enamasti inimese enda soolestiku mikroobid. Kui bakter kusepõiest mööda kuseteid neerudesse levib, põhjustab ta ägedat neeruvaagnapõletikku.

* Kroonilise neeruvaagnapõletiku teket soodustavad neerukivid, kuseteede kaasasündinud arenguanomaaliad, tsüstneerud ja meestel eesnäärmehaigused.

  Häirunud immuunmehhanismidest põhjustatud neeruhaigused ehk glomerulonefriidid. Seni veel täpselt teadmata põhjustel hakkab inimese organism kahjustama omaenda neere – organism toodab antikehi, mis vallandab keerulise immuunmehhanismide jada. "Arvatakse, et immuunmehhanismid võivad kahjustuda pärast infektsioonhaiguste põdemist, samuti nakkuskollete, näiteks põletikuliste kurgumandlite korral organismis. Oma osa on ka stressil ja niiskel kliimal," selgitab Margit Muliin. Ta lisab, et neid haigusi põevad enamasti nooremad inimesed.

* Eraldi haigus on äge infektsioonijärgne glomerulonefriit, mis tekib umbes kaks nädalat pärast ägeda infektsioonhaiguse, nt ägeda angiini või muu ülemiste hingamisteede haiguse põdemist. Muliini sõnul esineb neid palju harvem kui kuseteede bakteriaalseid haigusi. Ravib ainult neeruarst. Ägeda glomerulonefriidi tunnused on pärast ägedat ülemiste hingamisteede haigust püsima jäänud nõrkus, väsimus, üldine halb enesetunne, uriini hulga vähenemine, näo, jalgade või kogu keha tursed. Tõusnud vererõhu tõttu valutab teinekord pea.

* Krooniline glomerulonefriit algab sageli märkamatult, vahel tekivad tursed, id mitte alati. Inimesel võib olla vaid kõrge vererõhk või suhteliselt vähesed uriinianalüüsi muutused. "Haigusnähud on mõnikord nii tagasihoidlikud, et inimene peab üldise halva enesetunde, väsimuse ja peavalu põhjuseks näiteks liigset töökoormust," hoiatab Muliin.

3. Teistest haigustest põhjustatud neeruhaigused, nt suhkruhaiguse tagajärjel tekkinud neerukahjustus ehk diabeetiline nefropaatia, vererõhutõvest tingitud neerukahjustus ja sidekoehaigustest, näiteks reumatoidartriidist või luupusest põhjustatud neerukahjustus.

  4. Kaasasündinud arenguanomaaliad, mil vastsündinul on kahe neeru asemel üks või kolm neeru; asendianomaaliad, näiteks liiga madalal asetsevad neerud, ja uriini äravoolu häired.

5. Neerude pärilikud haigused, nt tsüstneerud, Alporti sündroom ja Fanconi sündroom. Need esinevad dr Muliini sõnul väga harva ja mitmeid pärilikke haigusi saab tänapäeval diagnoosida juba enne lapse sündi.

 Haigused, millega tegelevad uroloogid

* eesnäärmepõletik ehk prostatiit meestel

* eesnäärme healoomuline suurenemine, mis võib põhjustada uriinipeetust

* eesnäärme, kusepõie ja neerude halvaloomulised kasvajad

* kusepõie ja neerude healoomulised kasvajad

* neerukivitõbi

* neeru- ja kusepõietuberkuloos

* neeru suurenenud liikuvus

Eesnäärmehaiguste tunnused on uriinijoa nõrgenemine, sagenenud öine urineerimine ja urineerimistakistus, millest võib lõpuks kujuneda uriinipeetus. Neerude ja kusepõie kasvajate tunnuseks on silmaga nähtav veri uriinis. Neerukivitõvest annavad märku neerukoolikud – järsku ilmuv äge, hooti väga tugev valu seljas, küljes või kõhus, mis kiirgub alakõhtu. Samuti esinevad haiguse korral urineerimisvaevused.

Enamik neist haigustest võib dr Muliini sõnul viia kroonilise neerupuudulikkuseni, eriti kui neid ei diagnoosita varakult ja ravi jääb ebapiisavaks. Kroonilist neerupuudulikkust põhjustavad sagedamini immuunmehhanismide häirumise tagajärjel tekkinud neeruhaigused, suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustus, kõrgvererõhktõbi ja äge neeruvaagnapõletik. Neerupuudulikkuse tunnused on ebaselge iiveldus, oksendamine, nõrkus, väsimus, peavalu ning naha sügelemine.

 Kohe arsti juurde ja ravima

"Kõigi eelnimetatud haigusnähtude korral tuleb pöörduda perearsti poole, kes teeb esmased uuringud," rõhutab Muliin. Perearst laseb teha uriini- ja vereanalüüsid, et välja selgitada põletikku, võimaluse korral määratakse ka neerude töö näitajad. Arst mõõdab ka vererõhku ja kontrollib, ega kusagil ole turseid. Perearstil on võimalus - aga mitte kohustus- saata patsient ka ultraheliuuringule. Kui analüüsid ei ole korras ning on neeruhaiguse kahtlus, suunab perearst patsiendi neeruarsti või uroloogi vastuvõtule.

Neeruarst teeb täpsemad uriini- ja vereproovid, immunoloogilised uuringud, röntgeni- ja ultraheliuuringud ning saadab haige vajaduse korral ka kompuuteruuringutele. Mitmete haiguste täpseks diagnoosimiseks kasutavad neeruarstid ka neerubiopsiat - võtavad spetsiaalse peene nõelaga neerukoest tükikese.

Kusepõiepõletikule viitavate vähestegi vaevuste ilmnemisel tuleb Muliini sõnul suurendada tarbitava vedeliku hulka 2-2,5 liitrini päevas. Joomiseks sobivad nii vesi kui ka ravimteed, käsimüügist võib osta ravimtaimseid vahendeid, nt Urosepti või Urofluxi. Hea on teha sooja vanni. Kui vaevused 2-3 päevaga ei kao või lisanduvad palavik ja seljavalu, tuleb kohe arsti juurde minna.

Ägedat neeruvaagnapõletikku ravitakse antibiootikumidega.

Häirunud immuunmehhanismidest põhjustatud neeruhaiguste ravi sõltub haiguse täpsest vormist, mille kindlakstegemiseks tehakse neerubiopsia. Haigust ravitakse immuunsüsteemi mõjutavate preparaatidega, ravi määrab ja seda jälgib ainult neeruarst. Vajaduse korral tehakse ka vererõhku alandavat ravi või määratakse uriini hulka suurendavaid arstimeid. Kergetel juhtudel piirdub ravi dieediga (loomsete valkude ja keedusoola tarbimise piiramisega) ja toidulisandite (lõheõlikapslid) tarvitamisega.

"Loomulikult sobivad ka neeruhaigetele kõik teised teada-tuntud tervisliku eluviisi soovitused: lõpetama peaks suitsetamise, kaotada tuleks nii üle- kui ka alakaal. Näiteks alakaal soodustab neerude liikumist," selgitab Muliin. Tervisesportimiseks tuleks aga igal patsiendil nõu pidada raviarstiga, et valida õige ala ja koormus.

Need haiged, kelle neeruhaigus on tingitud suhkruhaigusest, peavad Muliini sõnul hoidma vere suhkrusisalduse võimalikult väikese, et vältida neerukahjustuse süvenemist. Peale neeruarsti ravib neid ka endokrinoloog.

Hüpertoonikutel ehk kõrge vererõhuga inimestel peab ravi tagama normaalse vererõhu - see on peamine viis vältida neerukahjustuse teket või olemasolevat pidurdada. Nii diabeetikutel, vererõhuhaigetel kui ka sidekoehaigusi põdevatel patsientidel näitab neerude kahjustust uriin, seepärast on tähtis uriini valgusisaldust regulaarselt kontrollida.

Eesnäärme healoomulist suurenemist ravitakse esialgu tablettidega (esmavalikuna ravimtaimsetega, nt Prostamoliga), enne kui uroloogid võtavad ette operatsiooni.

 Külmetamine aitab kaasa

Miniseeliku või nabapluusi kandmine iseenesest haigusi ei põhjusta, kuid võib neile teed rajada. "Ilmale mittevastav riietus soodustab külmetamist ja vähendab seega organismi vastupanu infektsioonidele," selgitab Margit Muliin. Eriti vastuvõtlikud on inimesed, kes on juba põie- või neeruvaagnapõletikku põdenud. "Iga uus haigestumine tuleb järjest kergemalt," hoiatab neeruarst. Samuti soodustab külmetamine krooniliste neeruhaiguste ägenemist.

Seega on neeruhaiguste vältimiseks oluline riietuda vastavalt ilmale, et vältida külmetamist. Kusepõiepõletike ägenemistest hoidumisteks on tähtis isiklik hügieen. Kuseteede bakteriaalsete haiguste korral on soovitatav palju juua - iga päev vähemalt 2–2,5 liitrit vett ja/või ravimteed ja/või mahlajooke. Kui inimene on eakas või tal on süda haige, peaks vee joomise üle nõu pidama arstiga. Pärast angiini ja teiste ägedate infektsioonhaiguste põdemist tuleb teha perearsti juures uriinianalüüs ning vajaduse korral ka vereanalüüs. Tuleks jagu saada kroonilistest infektsioonikolletest, nt katkised hambad ja põletikulised mandlid. Üldist väsimust ja halba enesetunnet ei tohi Muliini sõnul pidada ainult ülepinge ja liigse töökoormuse süüks, vaid tuleb minna arsti juurde. "Ja kindlasti peab tähelepanu pöörama tervislikule eluviisile," rõhutab neeruarst.