Kabinetilaud on täis kuhjatud mitmes suuruses pakendeid, igas neist peidus igapäevases majapidamises tarvilik vahend. Mõned neist näevad välja täpselt samasugused kui need, mida võib osta ükskõik milliselt kodukauba- või apteegiletilt: saunakaal, köögikaal, toa- ja õuetermomeeter, sammumõõtur, kalkulaator, vererõhuaparaat, glükomeeter jpm. Kuid unikaalseks teeb need laual lebavad kaubad see, et need ka ütlevad tulemuse.

"Eesti keeles kõnelevaid igapäevaelus vajalikke abivahendeid pimedatele ja osalise nägemispuudega inimestele on Eestis müügil alles sellest suvest. Üksikud inglise- või venekeelsed kõnelevad tooted on jõudnud siinsel turul tuntust koguda juba paaril aastal," ütleb Jumalalaegas MTÜ juhatuse liige ja Silmalaeka projektijuht Janar Vaik. Praegune kaubavalik on lähtudes sotsiaalministeeriumi määrusest  vaegnägijatele 50%, mõni asi koguni 90protsendilise soodushinnaga.

Leian kaubakuhilast palju asju, mida heameelega mugavuse pärast enda majapidamisse sooviksin või valiksin toredaks kingituseks mõnele eakale sugulasele, kelle vaim ergas, kuid silm töntsiks jäänud.

Kujutan ette seda heameelt, kui oleksin vanaisa Juhanile omal ajal saanud jõulukingiks osta viiemeetrise mõõdulindi, mis selges emakeeles millimeetri täpsusega kas ainult lindinäidu või mõõdu koos korpusega teadustab. Lisaks jätab lint viimased mõõdud mälusse ning teatab vastavalt vajadusele. Selline mõõdulint abiks, poleks vanaisal puutööd tehes olnud tarvis iga mõõdunumbri jaoks prille ninale panna.

Astmat põdevale Endli-onule kuluks ära ravimidosaator. Tõsi, see küll ei kõnele, kuid on vait olleski abiks. Inimesele, kes peab iga mõne tunni tagant võtma eri värvi suuremaid või väiksemaid tablette, kapsleid ja dražeesid küll vererõhu alandamiseks, kolesteroolitaseme hoidmiseks, hingamise hõlbustamiseks ja toidulisandiks ning teab milleks veel, kulub marjaks ära nädala tabletinormi mahutav karbike, kust hõlpsasti vaid kerge näpuvajutusega saab kätte päevaosa ravimiportsu. Ei ole hirmu, et unustad mõne neist õigel ajal võtmata või ei mäleta, kas juba tegid seda või mitte.

Keetmist-küpsetamist armastavale vanaemale kuluksid ära köögikaal ja turvalised pajakindad. Kõneleval köögikaalul on peal 5 kilo mahutav kauss, kuhu saab segada paraja pereportsu jagu pannkoogitainast. Pajakindad on aga tulekindlast materjalist ning kaitsevad käsi küünarnukist saadik. Tegelikult sobiksid mõlemad abivahendid suurepäraselt ka pulmakingiks algajale perenaisele.

Iseendale valiksin kentsaka välimusega kummist keeratava kaanega konservipurkide avaja. Seni kasutan meetodit, mille järel purgikaasi hoidiste tarvis kasutada ei saa: urgitsen kääriotsaga kaanevahet seni, kuni õhk sealt läbi pääseb ning keeramise hõlpsaks muudab. Paraku rikun urgitsemisega kaane edaspidise õhukindluse. Kummist avaja aga "kleepub" tihedasti kaane külge ning selle abil on lihtne kaane keskpaika vajutada ning keerata, ilma et käsi libiseks.

Asjalik abimees oleks ka vedelikunivoo teataja. See käib kastruli, kannu või tassi ääre külge ning signaliseerib, enne kui kallatava vedeliku hulk hakkab ületama anumasse mahtuva vedeliku hulka. Suurepärane ärataja hajameelsetele, armunutele, mõttessevajunutele, nina-raamatus-olijatele, aga loomulikult ka nägemispuudega inimestele.

Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eestis ligi 20 000 pimedat ja osalise nägemisega inimest. "Kahjuks neist vaid mõni tuhat püüab oma elujärge mitmesuguste abivahenditega paremaks muuta. Kui meie nägemispuudega inimene rahuldub sagedasti vaid valge kepi abiga, siis teistes Euroopa riikides on olukord hoopis teine," räägib Janar Vaik. Seal on saada kõikvõimalikke, kohati kentsakaidki olemist hõlbustavaid vahendeid. Näiteks asjandus sigareti süütamiseks, et samal ajal tuli juustesse ei satuks.

Eesti nägemispuudega inimeste seas on praegu kõige populaarsem särgitaskusse mahtuv kõnelev värvimääraja. Peale selle, et aparaat ütleb, kas on valge või pime, nimetab see ka 120 eri värvitooni. Piisab vaid väikese andursilma hetkeks materjali vastu surumisest. Nüüd võib inimene, kelle silm ei seleta, omal jõul erinevatesse rahakotilahtritesse liigitada ka ühesuurused Eesti kroonid. Nende mõõdu järgi seda teha ei saa, kuid värvi järgi eristab aparaat Koidulad-Keresed-Tammsaared üksteisest kenasti.

 

 

Olen tagasi värvide maailmas

EDUARD BORISSENKO, Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevjuht

Seni oli minu ainus väike abivahend kõnelev kell, mille muretsesin juba mitu aastat tagasi. Toodi kusagilt Venemaalt. Nüüd tellisin korraga nii kõneleva palavikumõõturi, toa- ja välistermomeetri kui ka värvimääraja.

Üksi elaval pimedal või puudulikult nägeval paaril on raske näiteks välja minnes otsustada, mida selga panna. Seni oleme usaldanud ilmateadet ning selle järgi toiminud. Termomeetri abil saab täpselt teada, kui külm või soe õues parajasti on.

Külmetudes ei saa alati tunde järgi aru, kas kehatemperatuur on normi piires või tõuseb palavik. Nüüd on seegi mure murtud.

Värvimääraja aitab pimeda inimese tagasi värvide maailma. Valguse-pimeduse määraja aitab pimedal aru saada, kas näiteks toas tuli põleb või mitte. Pimedal inimesel endal pole elektrivalgust tarvis. Kui aga külas on nägija, klõpsab too tule põlema. Pole aga sugugi kindel, kas ta alati selle peale tuleb, et lahkudes tuli uuesti kustutada. Seni pidin lülitini minema, et asendi järgi teada saada, ega ma oma elektriarvet ilmaasjata suurenda, aga nüüd saan selle kaasaskantava aparaadikesega kohe kindlaks teha.

Mu abikaasa on vaegnägija, mina ei näe üldse midagi. Seega oleme mõlemad toetunud tema mõningasele nägemisvõimele, kui väljaminekuks või kellegagi kohtumise tarvis riietume. Eile andis ta mulle paari tumedaid sokke. Igaks juhuks kontrollisin värvimäärajaga. Tuli välja, et üks sokk oli must, teine aga tumeroheline!