Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õppejõud ja treener Tiina (54) ning semiootikaprofessor Peeter Torop (54) abiellusid 1969. aasta septembris, ülikooli esimesel kursusel. Liisi sündis aastal 1991 ja Kaarel 1992, mõlemad õpivad Kivilinna gümnaasiumis. Liisi käis ema eeskujul kergejõustikutrennis, kuid viimasel ajal eelistab karated ning osaleb näiteringis. Kaarel mängib Tammeka klubis jalgpalli. Mõlemad on head õppijad, üle paari nelja pole kummalgi korraga tunnistusele mahtunud.
Kes keda enne märkas?
Peeter: Ilmselt olin see mina ja vist kergejõustiku sisevõistluste ajal tollases EPA võimlas. Tõsisem tutvus tuli pikal rongisõidul võistlustele Kaunasesse ja et ühiseid teemasid-huvisid jagus, siis järgnesid kino, teater, kontserdid, kojusaatmised ja jalutuskäigud.
Tiina: Kohtusime staadionil. 17aastane Peeter oli silmatorkavalt sarmikas, sportlik, tasakaalukas ja meeldivalt tagasihoidlik noormees, kes oli väga paljude tütarlaste imetlusobjekt. Teda mitte märgata polnud võimalik, aga aktiivsus kuulus Peetrile.
Mis teeb elukaaslase selleks Õigeks?
Peeter: Vist kokkukasvamise kiirus, mis pole ometi elu rutiiniks muutnud. Oleme erinevate alade ja ka temperamentide esindajad, kuid oleme suutnud neis erinevustes leida siduva ühisosa. Seega on meil mõlemal oma maailm ja vabadus selles toimetada, omades kodust täit tuge. Ja samas on meil jätkunud vastastikkust tõmmet. Algusest peale on meil olnud huvitav koos olla.
Tiina: Armastus. Võimalus armastada ja olla armastatud. Sarnased väärtushinnangud. Peetrit iseloomustab suur sisemine väärikus, ebaisekus, õiglustunne, empaatilisus, sallivus, tasakaalukus, heasoovlikkus ja tohutu hoolivus ning erudeeritus. Temaga pole kunagi igav. Peeter on minu parim sõber. Tema isikus olen teinud meie lastele suurejoonelisima kingituse – neil on maailma parim isa.
Kas semiootikust mees kipub ka kodus palju analüüsima?
Tiina: Ma ei loe analüüsimise vajadust semiootikute privileegiks. Olen kuulnud küll räägitavat abieludest muusikute, teadlastega jne. Mina ei ole abielus semiootikuga. Ma abiellusin maailma kõige kihvtima poisiga ja selleks on ta ka jäänud.
Peeter: Suurimad analüütikud-semiootikud on meie kodus lapsed ja kass.
Kas õhtuti eelistate pigem kodurahu nautida või külastada mõnd kultuuriüritust?
Tiina: Mida aasta edasi, seda enam eelistan kodurahu, parimat seltskonda. Ilmselt ka seetõttu, et töö nõuab pidevat viibimist ja tegutsemist suures rahvasummas.
Peeter: Eelistaksin vaheldust, kuid praegune eluviis on vaimuhügieeni seisukohast nii kurnav, et kultuuriürituste ühine külastamine on jäänud liiga harvaks. Õhtud on pere ainus kohtumisaeg. Töölaua taha jõuan alles pärast kümmet õhtul. Eelistan töötada kodus.
Kuidas kodused tööd jaotuvad?
Tiina: Põhimõtteliselt jaotuvad need ajast johtuvalt. Majas pole tööd, millega abikaasa pole hakkama saanud.
Peeter: Suudame teineteist dubleerida ning otsest tööjaotust pole. Kuigi pesumasina kasutamise olen vist juba unustanud. Eks ma kompenseerin selle siis köögis. Ja muidugi püüan puulõhkumise ja briketilaadimisega ise hakkama saada.
Millised näevad välja teie pere nädalavahetused?
Peeter: Tihti mööduvad need töö tähe all. Kuid kindlasti kuuluvad nädalavahetuse rituaalide hulka saun, metsajooks ja vahel ka jalgpall poja ja tema sõpradega. Ka põhjalikum söögitegemine jääb mul enamasti nädalavahetusele.
Tiina: Minu töö üks eripärasid on piiramata tööaeg. Avatud ülikooli õppetöö toimub kord kuus nädalavahetustel. Loengud, seminarid ja praktiline õppetöö on üks osa tööst ülikoolis. Palju aeganõudvam on aga peamiselt kodus tehtav töö erialase kirjandusega. Pühapäeval on selleks aega. Kergejõustikutreenerile on kogu suvi ja paar talvekuud võistlushooaeg, reeglina on võistlused nädalavahetustel. Laupäev on pere saunapäev. Mina kui suurim saunafänn kütan ja saan kõrgeimad kraadid, teised mängivad tavaliselt enne jalgpalli või teevad metsajooksu.
Peeter, oled kirjutanud, et suurim põrgu on piin inimese hinges, mille tekitab samaaegne vajadus ja võimetus armastada teist inimest. Mis on sellisel juhul paradiis?
Peeter: Olen vaid vahendanud seda, mida Dostojevski on sellest kirjutanud. Põrgu kui tuli oleks mõnelegi naudingute allikas. Kuid põrgu hinges on tõeline piin. Vastandub sellele paradiisina isetus, egoismi ületamine ja selle näiteks võib tuua evangelist Johannese loo nisuivast, mis mulda langemata üksi jäädes hävib, kuid mulda sattudes hakkab kasvama ning kannab lõpuks palju vilja.
Elate Tartus. Kelle või mille nägu on Tartu vaim?
Tiina: Tartu on mu sünni- ja kodulinn, elamiseks parim koht. Mulle on Tartu vaim eelkõige nende nägu, kellelt olen osanud vaimutoitu saada. Seega on ta minu õpetajate, kolleegide, sõprade, teatrietenduste, raamatute ja ka minu õpilaste nägu.
Peeter: Tartu vaim on minu õpetajate nägu. See on kõrget vaimset taset kultiveerinud inimeste vaim. Ainus hirm ongi vaimse taseme ebaoluliseks kuulutamine või kõrge taseme omistamine imitatsioonile.
