Epilepsia: liigne laeng

Peaaju närvirakkudes tekivad ootamatult ülemäärased laengud ja vallandub krambihoog. Miks? Rohkem kui pooltel juhtudest jääb see küsimus õhku rippuma

Epilepsia ei ole pidev haigusseisund, vaid ettemääramata ajavahemike järel tekkivad lühikesed hood. Haigushoo lakkamise järel taastub loomulik ajutegevus kiiresti ning kogu närvisüsteem jätkab toimimist oma igapäevases tempos. Seesugune tervisehäire külvab ebakindlust, sest raske on prognoosida, millal hoog vallandub. Pealegi pole kindlaid tunnuseid, mis võiksid eesootavast närvisüsteemi talitluse häirest märku anda. Vahel esinevad küll enne pearinglus, iiveldus, peavalu või mitmesugused tundehäired, kuid paljudel juhtudel algab hoog siiski täiesti ootamatult ning epileptik võib end selle ajal vigastada, näiteks kukkuda kivitrepil või elava liiklusega tänaval.
Peidus arstiteaduse eest
Epilepsia ei ole vaimuhaigus, nagu aastakümneid tagasi võidi ekslikult arvata. Tegu on närvihaigusega, mis seotud aju närvirakkude talitlusega.
Närvirakkude ootamatu ülemäärase laengu tõttu ei ole alanud epilepsiahoogu võimalik katkestada. Küll aga saab koostöös neuroloogiga tunduvalt pikendada hoogudevahelist aega, kui korrapäraselt epilepsiavastaseid ravimeid võtta. Rohkem kui pooltel ravi saajatest haigushood pärast ravi lõppemist ei kordugi.

Põhjamaades ja USAs esineb epilepsiat iga tuhande elaniku kohta ligi seitsmel,  Eestis on epileptikuid umbes 8000. Suuremal osal neist on haigus avaldunud lapseeas. Väikelapseeas tekkinud haigushoo põhjustajaks võib olla sünnitrauma, ainevahetushäire või arenguanomaalia. Uuringud viitavad mingil määral ka pärilikkuse võimalikkusele.

Noorukieas alanud haiguse põhjused jäävad praegu veel paljuski ebaselgeks. Hoog tabab noort inimest äkki, ilma eelneva trauma või närvisüsteemi mõjutada võiva haiguseta. Vanemas eas vallandub esimene epilepsiahoog sageli mõne muu haiguse või trauma tagajärjel. Epilepsia tekkepõhjusteks võivad olla peatrauma, alkohol, narkootikumid, mürgitus, ajuhaigused, kesknärvisüsteemi infektsioon, peaaju vereringehäired, ainevahetushäired, aga ka raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused. Vaatamata pikale loetelule jääb ligi 60 protsendil juhtudest esimese epilepsiahoo allikas siiski teadmata.
Ootamatu algus
Esimene epilepsiahoog ehmatab nii kannatanut ennast kui ka tema lähedasi. Haigestunu kaotab teadvuse ja kukub, teda haarab lühiaegne krambihoog: ta tõmbleb, suust voolab sülge, ta võib hammustada keelde. Tugevate krampide ajal kaob kontroll lihaste ja füsioloogiliste funktsioonide üle: põis tühjeneb tahtele allumatult ning võib tekkida tahtmatu roojamine. Kiirabi tuleb kutsuda, kui haigel ilmneb krambihoog esimest korda, aga ka siis, kui epilepsiahoog tabab võõrast inimest.
Krambihoog vaibub üldjuhul poole kuni viie minuti möödudes. Sel ajal tuleb jälgida, et haige ennast läheduses olevate esemete vastu ära ei lööks. Kui vähegi võimalik, tuleks just ümbritsevad asjad eemale viia, mitte aga epileptiku enda asendit muuta. Oluline on, et miski spontaanset tõmblemist ei segaks. Seetõttu pole õiged need võtted, mida vana aja filmides näha: haiget hoitakse jõuga kinni ning tema hammaste vahele surutakse puupulk, takistamaks keelde hammustamist. Krambihoog möödub iseenesest nii või teisiti ning inimesel on hoogu kergem üle elada, kui tema liigutusi ei takistata.
Tõmbluste ajal võib võimaluse korral panna haige pea alla madala pehme padja ning vabastada tema kaela ümbruse soonivatest rõivastest ja ehetest. Mingil juhul ei tohi üritada epileptikule sel ajal juua või ravimit anda.
Niipea kui krambihoog on vaibunud, tuleb haige külili keerata ning jälgida tema seisundit. Krampidele võivad järgneda spontaanne oksendamine ja lühiajaline sügav uni.
Epilepsiahoog võib aga mööduda ka palju leebemas vormis. Sellisel juhul tabavad tõmblused vaid üht kehapoolt, näopoolt või jäset. Võib tekkida hetkeline nägemishäire, arusaamatuse või segaduse seisund. Kõrvalolijale jääb haiguse selline avaldumisvorm tavaliselt kas märkamata või tundub kaaslase grimassitamise või hajameelsushetkena. Haige ise on aga selle aja justkui ära - ta ei mäleta hiljem midagi. Pärast sellist seni kogemata "äraolemist" tuleb pöörduda edasisteks uuringuteks arsti poole.
Haigus piirdubki vahel vaid ühe hooga, kuid hood võivad ka korduma jääda. Kui epilepsia on ravimitega kontrolli alla saadud, ei esine inimesel igapäevaelus mingeid kõrvalekaldeid ega vaevusi. Epileptiku  töö- ja õppimisvõime on samasugused kui teistel. Epilepsiadiagnoosiga inimene vajab aga eelkõige lähedaste mõistvat suhtumist ning abi haigushoo korral. Nende sagedus võib aga olla väga erinev, olenedes elustiilist ja ravi tõhususest.
Vilkuv valgus ja alkohol
Kõige suuremad riskitegurid nii epilepsia kujunemisel kui ka haigushoogude vallandamisel on alkohol ja narkootikumid. Epilepsiaravimid ei sobi alkoholiga mitte kuidagi, seetõttu neid sõltlastele raviks ei määratagi, kuni vägijookide lembusest pole vabanetud.

Epilepsia võib kujuneda aasta jooksul pärast tõsist peatraumat, sageli liiklusavarii või hulljulge tundmatus kohas vette hüppamise tagajärjel. Eelkõige puudutab see riskialteid noori mehi.
Epilepsiat ära hoida ei ole enamasti võimalik. Küll saab vältida haigushoogusid esile kutsuvaid tingimusi. Väsimus ja stress on üks hoogude vallapäästja, seetõttu peab epileptik õppima piisavalt puhkama. Tal tuleb järgida une- ja söögiaegu, sest magamatus ja näljatunne võivad krambihoogu soodustada.
Vilkuv valgus on samuti paljudel juhtudel hoo vallandaja. Seetõttu pole epileptikul soovitatav pikalt arvuti- või teleriekraani taga istuda. Tema elukoht ei tohiks asuda aknast sisse plinkiva valgusreklaami läheduses ning ta võiks eemale hoida vilkuvate tuledega peosaalidest.
Epilepsia seab mõned piirangud ka inimese elukutsevalikule: ohtlik on liikuvate mehhanismidega ja kõrgel töötamine.

Epilepsiahoo ajal

Püüa võimaluse korral haige kukkumist kergendada.

Eemalda haige ümbert asjad, mis võiksid teda vigastada.

Krambihoo ajal ära takista epileptiku liigutusi.

Ära hoia teda jõuga kinni, ära suru talle midagi hammaste vahele, ära anna talle juua, ära pane ta nina alla nuuskpiiritust.

Kui võimalik, tõsta haige pea alla madal pehme padi või hoia tema pead oma käte vahel. Püüa vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba. Krambihoo lakates keera haige küljele, sest nii on hingamisteed lahti ning  väheneb võimalus sülge või oksemassi hingetorusse tõmmata.

Ära jäta haiget järelevalveta, kuni tema teadvus täielikult taastub. Pärast hoogu on epileptik uimane või unine, lase tal rahulikult lamada või magada.
Kutsu kiirabi, kui
hoog on esimest korda elus,
haige on ennast tugevalt vigastanud,
ühele hoole järgneb 60 minuti jooksul teine,
krambihoog kestab üle 10 minuti,
kui haige ei ole 30 minuti jooksul teadvusele tulnud.
 
Allikas: erakorralise meditsiini arst Kristiina Põld