Üldjuhul ei tule inimene selle pealegi, et köha toitumise muutmisega ravida. Uurimused aga kinnitavad, et pikale kippuva ja ebaselge algpõhjusega köha ning kurguärrituse taga on sageli just valed toitumisharjumused. Need suurendavad maohappe kogust, nii pääseb hape söögitoru ja hingamisteede limaskestadele. Hingamiselundite limaskestale mõjub hape samamoodi nagu viirused või kuum jook - kuivatab ja hävitab seda.
Happeliig ja valge keel
Allaneelatud toit jääb pärast söömist edasiseks töötlemiseks mõneks ajaks makku seisma. Vedel ja väga hästi läbi mälutud toit läbib mao kiiresti, tahke aga püsib seal kaks kuni neli tundi. Sel ajal jätkavad maolihased toidu mehaanilist lõhustamist. Magu sisaldab ka eriti tugevatoimelist toidulõhustajat - toiduga seedekulglasse sattuvaid baktereid tapvat maomahla, mille oluline komponent on maohape. Maohapet toodab magu ise vastavalt vajadusele.
Inimese maos asuvad maonäärmed ja nende pearakud. Viimaseid on ligikaudu miljard. Need sisaldavad ensüümi, mis käivitab n-ö maohappepumba. Magu eritab ööpäevas liitri-poolteist maomahla. Inimese organism on loodud niimoodi, et ülikange maohape püsiks vaid maos. Mao ja söögitoru vahel asub lukuti, mille sulgurmehhanism takistab ärritava happe sattumist söögitorru. Uurimused on näidanud, et lukuti vahelt limaskestadele pääsev hape tekitab põletiku, mis võib aastatega muutuda soodsaks pinnaseks vähile.
Söögitoru limaskude ja hingamisteede limaskude on sugulaskoed, mistõttu võib ühe ärritus või kahjustus üle kanduda ka teisele. Kopsud ja seedetrakt on ühe närvi hallata, kusjuures kurk, keel ja nina on sellesama närvi sõlmede kaudu sama süsteemiga ühenduses. Seega tingib ärritus või muutus seedetraktis teatud muutusi ka nina-neelu limaskestadel.
"Ülihappesust maos saab kindlaks teha keele järgi," õpetab Mart Kull. "Keel läheb siis valgeks. See sümptom lööb välja palju varem, kui ülihappesuse sümptomid seedetraktis tunda andma hakkavad. Mida kaugemale taha keele valge katt ulatub, seda sügavamalt on ka magu ärritatud. Maoärritus omakorda võib aga olla pikaleveninud köha, kurgus oleva tükitunde või söögitorupõletiku tekitajaks," selgitab professor Kull. 
Rämpstoit ja gaseeritud joogid
Mao ülihappesuse ja ärrituse põhjustajaks on vale toiduvalik. Allaneelatud toit venitab magu ning annab sealsetele rõhuretseptoritele käsu happeensüüme toota. Täisväärtusliku toidu ja õige söömise korral toodab terve inimese magu just nii palju maohapet, kui seedeprotsessiks vaja.
Kiiresti ja koos õhuga alla kugistatud toit, vähese toiteväärtusega kiireined ja gaasirikas vedelik venitavad aga magu liialt ning sellest saab alguse ülaruse maohappe tootmine. Liigne hape ei kao maost iseenesest. Üsna tõenäoliselt hakkab see väljapääsu otsima ning leiab selleks kõige nõrgema koha - söögitorru viiva lukuti.
"Söögitorus on ette nähtud toidu liikumine vaid ühes suunas - makku. Kuid juba lapsena rikutakse asi gaasirikaste limonaadide joomisega ära," põhjendab professor Kull. "Kihisevate gaasiliste jookide puhul liigub vedelik küll õiges suunas, kuid gaas tõuseb hoopis ülespoole ning väljub suu kaudu. See aga segab ühepoolse liikumise motoorikat: selle alamate keskuste mehhanism saab kahjustada ning sillutab tee edaspidiseks lukutisulguri valele poole avanemiseks."
Üleliigne maohape pääseb rikutud lukuti kaudu kõige hõlpsamini limaskestadele magades või niisama pikali olles. Soodustav tegur on norskamine, mis mõjub nagu hapet üles tõmbav pump. Kui inimene magab tavapäraselt vaid ühel küljel, on ka happest tingitud limaskestakahjustused näha esialgu vaid ühel pool.
Antibiootikumide asemel rohkem sülge
"Kõrva- ja kurguarstid saavad kõripeegliga limaskestade happeärritust vaadata," räägib doktor Kull. "Kui keel on valge ning kõri tagumised osad isoleeritult punased, siis on see kindel märk, et inimene peaks maohappesuse vähendamiseks midagi ette võtma." Tavalise külmetushaiguse korral punetab kogu kõri tagumine pind, happeärritusega aga vaid kindel tagumine ala. Sümptomid on aga mõlemal juhul sarnased: köhatamine, kurguärritus, rögaeritus, kõrikuivus ja häälekähedus.
"Minu juurde on sattunud inimesi, kel on juba aastaid tagasi diagnoositud krooniline bronhiit, astma või kilpnäärmehaigus, sest sümptomid kattuvad. Nad on kuuride kaupa sisse neelanud igasuguseid ravimeid, sealhulgas antibiootikume ja hormoonpreparaate, kuid hommikusest rögaeritusest, ärritusköhahoogudest, tükitundest kurgus, kõripõletikest või häälekähedusest pole nad ikkagi lahti saanud," räägib professor Kull. "Olen söögitorusulguri tööd tõhustava ravimikuuri ja õige dieediga inimesed mõne kuuga väidetavast astmast terveks ravinud."
Maohappeärrituse sümptomite ravi A ja O on maohappeliia vähendamine. See protsess algab juba toidu mälumisega suus: mida peenemaks söök hammastega närida, seda rohkem seguneb see süljega. Sülg on aga leelis, mis allaneelatuna neutraliseerib hapet. Mida rohkem lõualuulihaste abil mälumisliigutusi teha, seda intensiivsemalt pannakse tööle sülje tootmise ja eritumise mehhanism. Mida vedelamaks toidumass süljega muuta, seda kiiremini see mao läbib ning seda vähem selle seinu venitab. See omakorda hoiab tagasi maohappe tootmist.
"Tingimata tuleks loobuda õhtustest tugevatest söögikordadest. Selle tagajärjel erituv maohape pääseb pikaliolekus kõige tõenäolisemalt limaskesti ärritama," õpetab Mart Kull. "Ka õhtune punavein on eelkõige happetugevdaja, mitte stressimaandaja," lisab ta. Kui enne magamaminekut nälg näpistab, on soovitatavad taimetee, jogurt, keefir või mõni muu vedel, magu kiiresti läbiv toiduaine.
Igapäevane toit peaks olema täisväärtuslik ja mitmekülgne. Inimestele, kellel on kalduvus mao liigsele happesusele, on kasulikud keedetud, mitte küpsetatud või praetud toidud. Eelistada tuleks kapsast, kaalikat ja porgandit. Maitsestamiseks peaks kasutama värskeid taimi (laugud, till, petersell), mitte magu ärritavaid kuivvürtse. Tee ja kohv mõjuvad ärritusnähtude ilmnemisel halvasti. Ärritust leevendavad limaskesta taastavad taimeteed ja apteegi käsimüügis pakutavad rakke kaitsvad antioksüdandid (näiteks lima eritumist soodustav ACC). Vältima peaks liiga hapusid, soolaseid ja ka magusaid toite ning suupisteid.