Kallis kivi ja kalliskivi

Kallis ehe ei tarvitse olla kallis hinnalt: väärtuslikuks teevad selle meile armsad inimesed ja mälestused, mis on esemega seotud. Ent kui kallisasi jõuab hindamiseks asjatundja sõrmede vahele, võib ehteomanikku tabada valus pettumus.

Mis teeb ehte hinnaliseks ning milliste karide otsa kipuvad naised ehtelaekaid täites sattuma, räägivad vääriskivide tundjad Heli Kuulman ja Karin Eensaar.
Lisaks armastusele kivide vastu ühendab Eesti ainsaid gemmoloogidiplomiga naisi see, et mõlemad peavad Tallinna vanalinnas ehtegaleriid. Karin Eensaare ehtegaleriis Trilliance on aukohal tema disainitud ehted. Aurumi juveeliäride omanik Heli Kuulman on aga alati oodatud kõikjale, kus vajatakse juveelialast nõu.
"Eestist on võimalik saada unikaalseid ja ilusaid ehteid väga hea hinnaga," on Heli veendunud ja toob võrdluse Itaalia kuulsate disainimärkide hõbe- ja terasehetega, mille hulgimüügihinnad võivad olla samas hinnaklassis Eestis valmistatud unikaalehetega. "Euroopa ehtetehased disainivad kollektsioone hooajaks, kaks-kolm korda aastas. Kui uus kollektsioon tuleb müügile, siis hinnatakse vanad asjad alla, täpselt nagu rõivakaubanduses. Ostja peab olema taas valmis ostma uusi, et olla lainel. Kunstniku kavandi järgi tehtud, kvaliteetsete kalliskividega unikaalehted ei kaota ajas väärtust."
Karin leiab, et naisel võiks olla üks-kaks komplekti, mis aitavad välja igas olukorras. Ta soovitab valida võimaluste piires parimaid asju, naturaalse kiviga. Et noored kannavad odavaid plastehteid, on loomulik. Mingist vanusest alates ei ole see siiski enam hea toon. "Naine peab tunnetama, millised ehted käivad kokku tema vanuse ja positsiooniga," märgib ka Heli.
Mõlemale meeldiks, kui eesti naised väärtustaksid ehteid rohkem. "Praegu on kahjuks tavaline, et oluliseks sündmuseks tellitakse kallis tualett, aga ehted kipuvad ununema," lausub Karin. "Võiks mõelda nii, et just ehted jäävad meenutama seda erilist sündmust. Shikki kleiti ei pruugi sa kanda rohkem kui paar-kolm korda, ehteid saavad paarikümne aasta pärast kanda meie tütred."

Mis on hinda väärt?

Ajast aega on naised armastanud pärleid. Õnneks või õnnetuseks on pärleid küllaltki lihtne imiteerida, mistap on nende ehtsusega alatihti segadusi. Kuidas ära tunda, mis on ehtne ja kulutust väärt?
"Ettevalmistuseta inimene ei suuda pärlite kvaliteeti hinnata," ütleb Karin. "Pärlitel on spetsiifilised tunnused, mida tavainimene ei tea ega oska vaadata. Asjatundja hindab pärleid suuruse, kuju, pärlmutrikihi paksuse ja värvitooni järgi. Leida klassikalisse pärlikeesse omavahel värvitoonilt ja kujult sarnased ümarad pärlid on väga suur töö. Selleks sõelutakse läbi sadu, kui mitte tuhandeid pärliteri."
Mis teeb mereveepärlid nii hinnaliseks? Need on suuremad kui mageveepärlid, läbimõõduga keskmiselt 10-15 millimeetrit. Lõunamere suurte pärlite läbimõõt on 20 millimeetrit ja rohkemgi. Mida suurem on pärl ja mida paksem pärlmutrikiht, seda säravam ja vastupidavam see on. Hinnatuimad ongi Lõunamere pärlid, mis pärit Tahitilt, Austraaliast, Indoneesiast, Jaapanist, Filipiinidelt.
Mageveepärlid on väiksemad (kuni kaheksa millimeetrit) ja õhema pärlmutrikihiga. Karini sõnul väsivad mageveepärlid juba paarikümne aastaga, kaotades oma esialgse sära, samas kui muuseumis võime imetleda mitmesaja aasta vanuseid pärleid. Mõni ime siis, et soolases vees kasvanud pärlid maksvad mageveepärlitest mitu korda enam.
Olenevalt kasvupaigast on pärlitel ainuomased toonid. Lõunamerest pärit pärlitel, mis tugeva pärlmutrikihi ja kauni läikega, on mitu värvivarjundit: kirkast valgest mustani. On kreemjaid, hõbedasi ning roheka, violetse ja sinaka alatooniga pärleid. Eriti ihaldatud on tumedad Tahiti pärlid, mille värvigamma ulatub hõbehallist mustani. Selleks, et anda looduslikult tagasihoidlikuma välimusega mageveepärlitele ahvatlevamat välimust, on hakatud neid värvima. Selliseid mageveepärleid müüakse ka meie juveeliärides ning aus kaupmees ei tee sellest saladust. Asjatundja silm saab kohe aru, millal on tegemist ülevärvitud pärliga ja millal loodusliku värvitooniga.
Karini suured lemmikud on #ebakorrapärase kujuga ehk baroksed pärlid. "Barokse vormiga pärlid ei küsi vanust ega sea piire riietumisele. Neid võib kanda kas või teksapükstega."
Omaette nähtus pärlite maailmas on keshipärlid. Kui tavaliselt on pärli sees võõrkeha - liivatera või killuke teisest karbist -, mille ümber kasvatas mollusk enesekaitseks pärlmutrikihid - siis keshipärlis võõrkeha puudub. Auster hülgas selle veel enne pärli moodustumist. Need eriliselt puhta säraga, üksnes pärlmutrikihtidest koosnevad pärlid on küllaltki haruldased.

Teemandi muudab väärtuslikuks meistri käsi

Sageli peetakse kalliskivi mõõdupuuks ekslikult suurust. Asjatundja vaatab vääriskivi värvi, puhtust ning lihvi proportsioone. Kaal on viimane näitaja. Kivi värvi ja puhtust suudab hinnata - jutt käib siin rahalisest väärtusest - üksnes asjatundja. Rääkida saab paarist üldisemast tunnusest, mida võiks ehte ostmisel teada. Ehtekividest ühel armastatumal - türkiisil - on mitu tooni. Väärtuslikumaks loetakse heledaid türkiisitoone. Koralli toonidest on enim hinnatud hele mannavahuroosa. Intensiivset oranzhi, mis torkab silma ning mida armastatakse ka odavatel ehetel imiteerida, ei peeta nii heaks.
"Kividel on ka puhtus erinev juba looduslikult. Näiteks osa suitsukvartse on täiesti puhtad, osa on lõhedega. Kui rohkem meeldib lõhedega kivi, võib sellise valida, miks mitte. Aga kui gemmoloogil on vaja anda kivile hinnang, siis hinnatakse alati kõrgemalt puhtaid, lõhedeta kive," selgitab Karin.
Vähetähtis pole lihvgi. Õigupoolest teeb alles lihvimine looduslikust kivist ehtekivi. Aegade jooksul on ehtemeistrid mõelnud välja mitu lihvikuju, väärtuslikem neist on briljandilihv. Siiski ei pane 56 väljalihvitud tahku kivi iseenesest särama, väga olulised on ka kalliskivi proportsioonid. Lihvida tuleb nii, et valgus peegelduks maksimaalselt kivist tagasi, selgitab Karin. Korralik lihv on määratud reeglitega, ent see on juba kõrgem matemaatika. Valesti lihvitud, kitsa, kõrge kivi puhul ei peegeldu valgus tagasi üles, vaid neeldub kivis ja nii jääb säraefekt tagasihoidlikuks. Põhjus, miks kividega selliseid trikke tehakse, on üpris proosaline. Reeglite järgi lihvides tuleks võtta kivi õhemaks, järelikult kaotaks kivi kaalu, mis omakorda tähendab, et müüja kaotaks rahas.
Niisiis on vääriskivi kaal ainult üks näitaja neljast. Kui soovid osta vääriskiviga ehet, pead järelikult kõigepealt mõtlema, mida pead olulisemaks. Kas tahad lihtsalt suure kiviga ehet ja teed järeleandmisi muus osas või vaatad esmajoones kivi kvaliteeti?

Kallisasi eksperdi luubi all

Nii mõnigi inimene, kes on toonud ehte ekspertiisi, on pidanud neelama asjatundja hinnangut kuuldes alla mõru pilli. Heli Kuulman räägib, millised on sagedasemad halvad üllatused.
Ekspertiisi tuuakse vanu perekonnaehteid, mille puhul ei teata, mis need on, ja tahetakse lasta esemed ära hinnata. Sageli pole vanad ehted heas seisus, neid ei ole hooldatud ning aeg on teinud oma töö. Kõige rohkem liigub meil tsaariaegseid ehteid. Kive lihviti tollal käsitsi ja lihvi kvaliteedile ei pööratud suuremat tähelepanu isegi siis, kui tegu oli ehtsate teemantide, safiiride või rubiinidega. Küll aga kohtab väga suurt meisterlikkust ehete teostuses, aeganõudvat käsitööd, mida praegu näeb harva.
Palju tuuakse hinnata ka soojadest maadest ostetud ehteid, tahetakse veenduda ostu headuses. Paraku ilmneb sageli, et kivid on sünteetilised, pärlid kehva kvaliteediga või imitatsioon ning ka teostus algeline. Kahjuks ei ole minu kätte sattunud ühtegi Araabia maadest või Aasia riikidest toodud meistritööd. Usutavasti on tõeliselt väärtuslikud ehted kõrgemas hinnaklassis, kui oleme valmis välja andma puhkuse ajal, emotsioonide ajel tehtud ostu eest. Olen alati öelnud, et võid osta kerge südamega, kui asi sulle meeldib ja makstav hind ei tundu liiga kõrge.
Lõunamaalt ostetud ehete sertifikaadid on sageli puudulikud. Olen hoidnud käes uhkeid raamatuid, milles on veeretatud ümmargust juttu ehte väärtuslikkusest, aga kui hakkad otsima mingi konkreetse ehte andmeid, siis heal juhul on metalli nimetus ja proov, teinekord pole kivi andmeidki. Aga inimene läheb õnge, sest pass on olemas. Et oleks mingigi võimalus protsessida, peab olema passis kirjas tootenimetus, kullaproov, ehte kaal ja ka kalliskivi kaal ning nimetus.
Müüja on kohustatud jagama ostjale olulist teavet. Kui passi ei ole, siis palu  kirjutada kõik ehte kohta käivad andmed ostutshekile. Ehte saab lasta ekspertiisis üle kontrollida ja kui kirjapandu ei vasta lubatule, saab nõuda ostudokumendi alusel raha tagasi.
Ekslik on arvata, et materjal iseenesest teeb eseme hinnaliseks. Kalliskivi kolm tähtsamat omadust on värv, puhtus ja lihvi kvaliteet. Kui kivi on hägune või läbipaistmatu ja lihv ebakvaliteetne, sest puuduvad korralikud proportsioonid, siis on tegu odava kommertsklassi kiviga.
Internetipoodides on enamasti kehva kvaliteediga kaubad. Väärikad ehtefirmad ei osale netikaubanduses. Kui oluline on ehte esteetiline külg, siis ei tasu sealt osta.