Juhani Püttsepp kuulub kokku Lõuna-Eestiga
Looduse sõber, hiljuti oma kümnenda raamatu "Loomaaia lood" kaante vahele pannud Juhani Püttsepp on koos fotograaf Ingmar Muusikusega võtnud ette Eestimaa mitut pidi läbi rännata. Praegu on nad teekonnal Eesti kagusopist loodesse um
Looduse sõber, hiljuti oma kümnenda raamatu "Loomaaia lood" kaante vahele pannud Juhani Püttsepp on koos fotograaf Ingmar Muusikusega võtnud ette Eestimaa mitut pidi läbi rännata. Praegu on nad teekonnal Eesti kagusopist loodesse umbes keskpaika jõudnud. Milline pilt kodust mõeldes silme ette tuleb?Autosõit, kus kojujõudmise häälestus algab umbes pool kilomeetrit enne Peedut: koer Saku muutub ärevaks, tõuseb püsti, vehib sabaga, kukub niutsuma. Järgmisel pildil näen kodumaja: imearmas, et ta on olemas! Kes kodus on?Madeline - pruunide pikkade juustega, vahel on tal kübar peas. Vaatab mulle otsa oma murdumatult truu pilguga, naeratab - selles on variatsioone: vahel ka trotslikkust, vahel leplikkust. Suur Inglise nukk, kelle ma endale sünnipäevaks kinkisin.Siis ahi, Poolas tehtud Norra ahi, nime järgi Orion, mis on mulle tähtis tähtkuju talvises lõunataevas. Unistus on ka: et keegi seal kodus askeldaks, et tuled juba põlevad, kui koju tuleme. Kas kodu peaks tihti vahetama?Arvan, et mitte. Praegune olukord on üsna uus, sest eelmine kodu tuli maha jätta ja meie suur pere läks igaüks ise kanti. Minu eluase, muuhulgas ka kõik mu 5000 raamatut, on nüüd vanaisa, maalikunstnik Juhan Püttsepa tehtud suvemajas, mida poolteist aastat olen püsielamiseks ümber ehitanud.See koht on ammu olemas olnud?Minu jaoks kogu aeg. Kolmeaastasest mäletan rongisõite Tartu-Elva vahet, kevadel esimest minekut, suured pakid kaasas. Poole maa pealt tõmban end suurtest inimestest lahti, jooksen Peedu mäkke. Kordumatu enesemääramise ja vabaduse hea tunne - jooksen ja jõuan kohale! Kust tuli otsus sinna minna?Öösel olin unes vanaisa näinud: tuli uksest sisse, kaabu ja pika musta mantliga nagu ikka, jalge ees tõusis üles peeglikilde ja nendes kildudes jooksis aeg... Vanaisa kallistas mind. Hommikul sain aru, et vanaisal on hea meel, et olin tema rajatud Peedu kasuks otsustanud.Kui oluline või kõrvaline kodu sisustamine teile on?Olen seda usku, et kodu peab sisustuma. Ei saa kogu aeg projektide ja tellimustega ringi joosta. Meloodia kujundab noodirea. Selle nimel ei pea eraldi pingutama ja see printsiip kehtib elus üldiselt. Kas teate, kus Tartus mõni sisustuspood asub?Ei vaata nimesid, aga tean. Hiljuti kippusin ära ostma suurt tammest söögilauda - spontaansusele kalduv, nagu ma olen. Aga see olnuks siiski liiga järsk hüpe, pole köökki veel valmis. Küll kõik tuleb iseenesest.Kuigi sageli te poest midagi ära ostate?Pigem kutsun meistri koju ust või treppi tegema, kui et poest ostan. Meeldib otsesuhe tegijaga. Aeda tuleb mul kujundama hea kolleeg ja nüüd ka haritud aiateadlane Madis Jürgen. Ise seemneid ja istikuid otsides olen liiga kaitsetu oma tunnete ja tujude ees. Milline kodutöö käes lendab, milline on vastumeelt?Ehituses olen kobakäpp, nüüd alles olen ise õppinud, kuidas panna soojustust, voodri- ja põrandalauda. Aga on üks kodune toimetus, mida teen kohusetundlikult ja suure rõõmuga - toidan linde akna taga, panen linnumajja seemneid samasuguse hoolega, nagu hoolitsen enese ja koera toidulaua eest. Maal on linde rohkem ja nad äratavad mind: kell on 8.30, tere, Juhan, aeg üles tõusta! Ja seda ma teen. Vaba päeva kodus, kas mõne külalise vastu võtate?Jah, see päev võiks olla ootusega täidetud, lapsed või keegi kutsutu peaks sellesse päeva saabuma... Ei suuda end niimoodi sundida, et peolauda ainult enda jaoks katan. Mida tulijale pakute?Päris mures olen sellega alati... Üks atraktsioon on saunaskäik. Selleks on kohandatud Põlvamaalt toodud väike suitsusaun. Traditsioon on joosta läbi Peedu saunast jõkke, kusjuures on võimalik kraade teenida: kolm korda paljajalu on cum laude, kaks korda laudatur. Üks kord, ja siis on lubatud ka sandaalidega, on approbatur.Keda/mida uksest sisse ei lase? Sellist olukorda ei tohi tekitada! Uks ei ole värav. Värav algab aga palju maad eemalt, seal on mul jõest leitud vastav raudteemärk ja kõrval poja ehitatud kiviheitemasin. Silt lisab, et siin on „purõja pini". Kõik see kokku on piisav dekoratsioon, et värav alati lahti hoida. Ukselukud on juba meeleheitlik olukord.Mida ise külla minnes kostiks võtate? Alati on kiusatus kinkida oma raamatuid, aga ei mäleta alati, kellele mida kinkisin. See kannustabki uut kirjutama.Nii on. Aga teiseks olen ühes keraamikatöökojas selli seisuses, teen seal hundikujudega vaagnaid näiteks. Need on kõik isesugused - pole hirmu, et juba kinkinud oled.Kui kaugele oma kodu piirid tõmbate?Latikad Emajões tulevad alati tagasi sinna, kus esimest korda kudesid. Mina pole latikas, aga tugev kokkukuuluvus on Lõuna-Eestiga, kust on pärit kõik mu vanavanemad. Kas Eestis ringi käies midagi veel üllatab või on pilt selge?Üllatus ootaks igal sammul ka siis, kui peaksime sama maa uuesti läbi käima. Mõni hetk ja koht, kus pilk pidama jääb, sisaldab tervet saatuse lugu. Kumb tunne on neil rändudel valdav, rõõm või kurbus?Pelgan, et enesega tegelemine on minu puhul kahjuks valdav: küll hõõrub saabas, küll mõtled, mis kodus tegemata jäi... Iga endassesüüvimisest väljatulek võib tuua rõõmu. Näiteks teeb Ingmar pildi ja kohe näed, kui ilusa motiivi ta leida ja teha oskas! Täna tuli Eidapere raudteejaama juurest üle põldude tuulega kevadine lõhn vastu: tuhat komponenti, viissada tuttavat ja viissada uut. Ning koos sellega rõõm, et matkapäeva lõpp on lähedal. Nagu Vasaloppetil suusamaratonil viimased kolm kilomeetrit, kui lõpuks oled kindel, et jõuad kohale. Kuidas matka organiseerite?Käime kahe päeva kaupa, siis nii 35 kilomeetri kanti. Lõpetame Põõsaspea neemel eeldatavasti novembris, järgmine vaheretk on kahe kuu pärast. Käime nii kaua, kuni ei pea ennast matkale sundima, kuni käime lustiga.Mida neilt käikudelt kaasa toote?Täna leidis Ingmar Võidula mõisaaegsest klaasivabrikust klaasikillu. Mina tõin emale urbi. Mida emadepäevaks emale kingite?Valin ilmselt parfüümi. Selle huvi olen pärinud emalt. Väike omakasu on ka mängus: iga sellise kingi juures on minu nina ka juures.Kust te lõhnad leiate?Tänapäeval saab neid kasvõi Manhattani kaubamajast valida, kui internetis ringi jalutada. Aiman ette, mida üks või teine lõhnaperekond võib tähendada, ja tellingi. Huvitavad kvaliteetsed looduse lõhnad. Praegu kasutan näiteks sellist, kus on neli valget lille, üks neist Prantsuse Riviera nartsiss.
