"Umbes pooled eestlastest, eriti naised, laulavad oma lastele omaloodud regilaululaadseid laulukesi, ja see on tore komme," leiab Mare, kes uurinud eestlaste nii vanu kui tänapäevaseid elukombeid mitmete vaatenurkade alt.Viimase uurimuse tegi ta loomade keelest. Täpsemalt uuris, kuidas vesteldakse lemmikloomadega.  Tutvus ka eksperimentaalbioloogide tulemustega selle kohta, kui palju loomad inimeste kõnest aru saavad. Selgus, et peamiselt jutlevad eestlased neljajalgsete sõpradega emakeeles, paljud kasutavad nendega suheldes aga lastekeelt. Uurimuse järgi on laialt levinud arvamus, et loomadel on sama vähene keeleoskus nagu väikelastel ja nendega peaks rääkima "ninnu-nännu-pudikeeles" (kui kasutada folkloristi enda väljendit). Kui looma peale vihastatakse, põrutatakse ka vene või muus võõrkeeles.Jumalaga pesemata VenemaaOma kolm viimast kooliaastat veetis Mare Elva keskkooli humanitaarklassis, kus käis koos pööraseid, boheemlaslikke ideid genereeriv seltskond. Klassi seinalehte toimetati protestiks näiteks kartulikotist stendil, mitte tavapärasel punasel taustal.Kui koolis käis regilaule tutvustamas Veljo Tormis, kes pani kogu saali ühiselt regilaule laulma, tekkis esimene sügavam kontakt rahvaluulega. Pärast keskkooli lõppu suundus humanitaarvaldkonnast vaimustunud neiu Leningradi teatriinstituuti, olles eelnevalt kodumaal läbinud vastava vabariikliku konkursi ja saanud kaasa soovituskirja. See oli üsna loogiline jätk oma trupiga keskkooli ajal valmistatud teatrilavastustele.Kuid jõudes instituuti, kogedes nädala jagu sealset elu-olu, tajus ta, et pole midagi nii koledat veel oma elus näinud. Aasta oli 1973. Õhkkond koolis oli sõna otseses mõttes kivistunud. Inimene, kellest oleks saanud kursuse juhendaja, hindas kõrgelt stalinistlikke kirjanikke, eestlastest oli tema lemmik August Jakobsoni "Hundid ja lambad", mis mõjus vabameelsele Marele tõeliselt õõvastavalt. Ta otsustas sisseastumiseksamid katkestada. Veel enne Leningradist jalga laskmist luges naine sealsele komisjonile ette protestivaimust juhituna Fjodor Tjuttševi luuletuse "Jää jumalaga, pesemata Venemaa". Leidis iidsed salasõnad Eestis teda siinne lavakas ei tõmmanud. Maret köitis moodsam teater, Evald Hermaküla ja Jaan Toominga lavastused, kuid Panso, tollane lavaka juht, tundus sedalaadi teatrit mitte pooldavat. Mare otsustas Tartu Ülikooli ja eesti filoloogia kasuks. "Teadsin, et tahan õppida rahvaluulet. Oli kindel veendumus." Ta meeli köitsid kujutlused vanadest Eesti pühapaikadest, maagiast, šamanismist. Juba esimesel kursusel sõitis ta eriloa saanuna koos vanema kursuse tudengitega välipraktikale Setumaale. Omandas esimesed kogemused-teadmised küla vanapärasest elu-olust, kuhu kuulus rahvaluule, muu hulgas kurja silma ja kaetuste eest kaitsmine. Mare ahmis rahvaluules sisalduvat maagiat endasse nagu laps. "Sain lõplikult aru, et see on ala, mis mind huvitab - eesti loitsud, rahvaarstid, šamaanide sugulased, kes on väga võimekad."Eesti Rahvaluule Arhiivis avastas ta kartoteegikapi iidsete loitsudega, mida keegi polnud aastakümneid uurinud. Oma esimesed tööd kirjutaski Mare loitsudest. Ta hakkas üha tihedamalt käima igasuguseid meediume ja rahvaarste uurimas, ainulaadset materjale kogumas.Nüüd, pisut üle 30 aasta jooksul, on ta külastanud üle paarisaja Eesti rahvameditsiiniga seotud inimese ja täiendanud omalt poolt eesti loitsude kogu. Olnud külaline Eestimaa kuulsamate rahvatarkade juures, elanud nende kodudes-korterites, olnud tunnistajaks teadjate igapäevaelule ja tööle. Mare on õppinud lähedalt tundma kuulsaid imemehi alates Gunnar Aarmast ja lõpetades avalikult vähem tuntud, kuid abi andvate Lõuna-Eesti külade naistervendajatega.Ja tänaselgi päeval pole Mare tööst küllastunud. Pidev tervendajate ligiduses viibimine on kinkinud hinnalise eripära - ta on juba aastaid terve, tõmbamata ligi tõbesid. Isegi pisikaebustega perearsti juurde sattudes saab vaid vastuse: "Su tervis on korras, sul pole arsti juures midagi teha!"Kes sõimab, kes lohutabMarele endale meeldivad väga need tervendajad, kes otsivad oma võimete piire, katsetades erinevaid võimalusi ja meetodeid. "Kõik oleneb tervendaja puhul looduslikest annetest," teab uurija. "Mõnele on antud tugevamad võimed just konkreetsete haiguste tervendamisel." Ta on tähele pannud, et Eestimaa tervendajate seas on palju neid, kes pidanud ametit väga kaua, kasutades ühtesid ja samu meetodeid, omandamata uusi alternatiive. Samas on nende kõrval mitmeid edumeelseid alternatiivtegijaid, kes oma tööaastate vältel erinevaid teadmisi omandanud."Mulle endale oli väga südamelähedane Gunnar Aarma," meenutab Mare. "Ta oli nagu väike poiss - uudishimulik, uute asjade kohta aldis teada saama, uurima. Ta võis solvuda ja rõõmustada nagu laps. Temas oli pidev valmisolek oma kätega luua, midagi teha, ise järele proovida. Oli sõbralik ja ilusa keelekasutusega inimene."Mare on näinud, kui karmilt käitub osa tervendajaid patsientidega, keda nad aidata ei suuda. On näinud, kuidas ajukasvajaga laps saadetakse koos emaga vastuvõtutoa ukse tagant karmide sõnade saatel tagasi. On kuulnud, kuidas abiotsijat külvatakse üle väljenditega, mis kriitikat ei talu. Alternatiivmeditsiini tegijatel on oma võtted, kuidas end kaitsta ja patsiente ravisse tõsiselt suhtuma panna."Gunnar Aarma oli inimene, kes ei solvanud kunagi kedagi. Tal oli alati kõigi jaoks olemas sõbralik lähenemine." Marest endast õhkub samuti sõbralikkust, lahkust, tundub, et töö tervendajatega on laiendanud ta maailmapilti. Ta on omandanud kadestamist väärt oskuse lülitada end välja ja minna enda sisse vaatleja seisundisse, isegi kui ümberringi on sadu inimesi. Ta viibib justkui kogu aeg omas maailmas, kusagil ära. Mõtiskledes, uurides, talletades.Kaartidega ennustajaid ei soovitaMare meelest on maagia võimalus inimesega manipuleerida või katse muuta oma elu endale soovitud suunas. Kuid teadlase kinnitusel on maagias olemas reaalne vägi. Nagu on vägi olnud naistel Eestimaal läbi sajandite. Eelmisel sajandil kandsid paljud naised endas teadmisi, mida anti vähestele edasi. Osaliselt oli selle põhjus, et loitsude kasutamine oli leivateenimise allikas."Minult on küsitud, kelle juurde soovitan minna. Olen alati vältinud ennustajate soovitamist, sest kaartidega ennustaja juurde saab minna vaid see, kes on sisemiselt väga tugev," teab teadjanaiste ekspert.  "Tean, kuidas 23aastane tütarlaps oli väga kaua hingeliselt kehvas seisus, sest kaks ennustajat ütles talle, et noormees, kellega ta juba kaks aastat käinud, tahab luua püsisuhte, kuid mitte temaga. See mõjus kohutava hoobina. Samas ei tea, kuidas oleks suhe tegelikult kujunenud, kui poleks negatiivsust ennustatud. Olen soovitanud inimestel minna nende alternatiivtegijate juurde, kel olemas eelnev meditsiiniline haridus, kes täiendavad end pidevalt, jäämata kinni ühte aitamise võimalusse. Olen soovitanud näiteks Juta Tani või Anne Silbaumi külastada."Igal rahval on kujutelm, milline on nõid - kole ja kuri või hea ja tark. Mare on tundnud austust vaid nende inimeste vastu, kellega ta on töö tõttu kohtunud ja kelle imetegudele tunnistajaks olnud.