Nii idamaised klassikalised vürtsid (kaneel, ingver, muskaat, vürts, nelk, pipar, loorber jt) kui ka kodumaised ürdid (petersell, till, kurgirohi, loorberileht, majoraan, pune, küüslauk, sibul jt) sisaldavad eeterlikke õlisid, mille tõttu on neist igaühel oma eripärane lõhn ja tugev maitse. Läbi aegade on maitsetaimi kasutatud rahvameditsiinis mitmesuguste tervisemurede leevendamiseks.Sinepiseemneid on tänapäeval palju teaduslikult uuritud. Aina rohkem leiab kinnitust nende võime inimese tervist hoida ja parandada.Eeterlike õlide maagiaOmapärase maitse ja lõhna annavad sinepiseemnetele eeterlikud õlid. Laboris on suudetud musta sinepi seemnete õlist eraldada 36-75 komponenti, kusjuures paljud neist esinevad eri taimedel, osal on neid suuremal, teistel vähemal määral. Eeterliku õli hulk sõltub taime kasvufaasist ja -tingimustest, selle tekkimine on taimele vajaliku ainevahetusprotsessi osa. Teaduslike uuringutega selgitatakse välja, milline neist taime füsioloogilistest komponentidest kõige intensiivsemalt inimorganismi mõjutab ning kuidas see aitab tervist hoida ja taastada. On selgunud, et täisküpsenud sinepiseemnetes leiduvatel eeterlikel õlidel on mikroobidevastane ja antioksüdatiivne toime. Eelkõige aitavad need hävitada saastebaktereid seedekulglas, aga ka toiduainetes, mida selle maitseainega eeltöödeldakse.Ainevahetuse käigus kogu organismis toimuv hapnemine (oksüdatiivsus) on vananemisprotsessi alus. Antioksüdatiivse toimega ainetel aga on võime vananemist aeglustada või isegi peatada. Kuna sinep (ja ka paljud teised maitseained) sisaldab antioksüdante, mõjub see iga päev mõistlikus koguses toidule lisatuna nooruse eliksiirina. (Mao limaskesta haiguste korral pole tugevasti maitsestatud toit soovitatav ja selles suhtes tuleks arstiga nõu pidada.)Maitsetaimedes sisalduvad eeterlikud õlid on rasvlahustuvad, kuid need lahustuvad ka piirituses. Nende soodus efekt säilib ka pärast toiduaine mõningast kuumutamist, kuigi mingi osa eeterlikest õlidest selle käigus siiski lendub.Sinep stimuleerib seedimistSöögikõrvase sinepi valmistamiseks tuleb küpsed sinepiseemned pulbriks jahvatada ning saadud sinepijahule lisada jahedat vett. Kibedat maitset andvad glükosiidid on veeslahustuvad orgaanilised ühendid ja eralduvad kümmekonna minuti jooksul pärast sinepipulbrile vee lisamist. Alles selle aja möödudes on tunda söögisinepi täit lõhna ja maitset. Sinepijahu ei tohi segada kuuma veega, sest see hävitaks osa olulistest lõhna, maitset ja raviomadusi andvatest ensüümidest.Sinepist eralduvad lõhnaained aitavad haistmismeele kaudu sööja seedeorganitel juba varakult toidu töötlemiseks valmistuda: hakkavad tegutsema süljenäärmed ning mao limaskesta rakud seavad end toidu vastuvõtmiseks valmis. See tagab omakorda, et inimene ei söö liiga palju, sest täiskõhutunne tekib õigel ajal. Sinepi maitsenüansid stimuleerivad süljenäärmete tööd ning toidu suus lagundamise aktiivsust, tõhustub sapi teke.Toidu makku jõudmisel töödeldakse maitseainete abil toidumassi tavapärasest aktiivsemalt ja hävitatakse saastebakterid. Toit on tänu sellele sooltes imendumiseks märksa paremini ette valmistatud. Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor, professor Raivo Vokk.www.naistemaailm.ee