"Pole harv, kui kuulen mõne patsiendi suust: mul oli noorena kogu aeg madal vererõhk, aga nüüd on millegipärast kõrge," räägib Ida-Tallinna keskhaigla kardioloogiapolikliiniku vanemarst dr. Anu Hedman. "Kui küsin, mis see madal vererõhunäit oli, saan vastuseks 110/70. See aga pole madal, vaid täiesti normaalne!"Madal vererõhk on vere rõhk tuiksoontes alla 100 mm Hg. Seega arvavad tõenäoliselt paljud normaalse vererõhuga inimesed ennast ekslikult madalarõhuliste hulka. Madala vererõhu põhjuseks arvatakse olevat autonoomse närvisüsteemi eripära. Aga ka hästi treenitud südamelihaste ja veresoontega noortel inimestel võib vererõhk püsida normist allpool, sest verevarustuseks rahuolekus piisab sellest."Üldjuhul ei ole normist madalam vererõhk tervisele kahjulik. Probleem tekib siis, kui sellega kaasneb halb enesetunne," ütleb Anu Hedman ning soovitab sel juhul kindlasti nõu ja abi saamiseks arsti poole pöörduda. Kõige paremini turgutavad mõnusad veeprotseduurid: ujumine, spaa, mõõduka kuumusega saun, kareda rätiga hõõrumine, jalutuskäigud ja sport. Niimoodi toniseeritakse südant ning aktiveeritakse vere liikumist nii arterites kui ka kapillaarides. Soovitatav on piisavas koguses juua ning vältida pingelisi olukordi.Ajutiselt võib vererõhk langeda rasedatel raseduse esimesel kolmandikul. Vererõhk võib normist allapoole langeda ka mõningate haiguste korral: kopsutuberkuloos, kehvveresus, haavandtõbi, mõned kroonilised mürgistused jt. Ka vedelikupuudus, kuum ilm, tugev higistamine või kõhulahtisus võivad vererõhu alla lüüa.Vanemas eas, sagedasti just üle 65-aastastel, tuleks aga vererõhulangusele kindlasti tähelepanu pöörata. See on seotud veresoonkonna lupjumisega ning aju verevarustuse häiretega, mille märkamata jätmisel võib tagajärjeks olla vanainimese jaoks ohtlik kukkumine. Eakatel langeb vererõhk liigselt üldjuhul püsti seistes. "Olukorrast õige pildi saamiseks oleks mõistlik, kui vanainimesel mõõdetaks vererõhku ka püsti seismise ajal," teab südamearst.Äkilist püstitõusmisega kaasnevat vererõhulangust saab leevendada lihtsate võtetega. "Vältida tuleks kõhu liiga täis söömist, süsivesikuterikast toitu, magusaid jooke, liigset alkoholi, kuuma keskkonda, vedelikupuudust, pikaaegset seismist, kiiret püstitõusmist, füüsilist ülepingutamist, järsku käte üle pea tõstmist ning ülemäärast punnitamist WCs," loetleb doktor Hedman. Soovitatav on hommikul enne tõusmist juua klaas vett ja masseerida kergelt jalgu, päeva jooksul süüa tihedamini väikeste portsjonite kaupa, juua kohvi vaid koos toiduga, kasutada tugisukki, planeerida oma liikumised pärastlõunasele ajale ning ööseks tõsta peaalune 5-20 kraadi kõrgemale.www.naistemaailm.ee