Ave Oit Loob uut kliimat

Ave Oit on üks neist, kelle ettevõtlikkuse tõttu viibib Eesti kodanikualgatuste esindus praegu Kopenhaageni kliimakonverentsil.

Eesti osaleb eelkõige nn suures programmis “Kliimakohtumine rohujuuretasandil”. Tänu Avele saavad Eestist maailma kliimat kujundama sõita “ReUse kontsert” (Tõnis Mägi, Anne Türnpu, Kärt Johanson, Maret Mursa, Ingrit Vaher, Eva Klemets, Reet Aus), Lilleoru ökokogukonna juht Ingvar Villido ja ehtne indiaanipealik Ameerikast Rupert Lendav Kotkas.

Millise tundega lähete Kopenhaagenisse? Mida ootate sellelt kohtumiselt?
Teatava ootusärevusega. Kopenhaageni kliimakonverents ühendab kultuuri-, teaduse- ja keskkonnainimesi üle maailma. Kliimakokkulepe ei sünni kindlasti kergelt, sest eri riikide ootused on erinevad. Meie eesmärk on aga positiivne: et kogu maailma kodanikuühendused suudaksid edastada häid sõnumeid, globaalseid ja kohalikke lahendusi nii meie planeedi kliima kui ka ühiskonna tasakaalustamiseks. Et uus kliimakokkulepe sünniks võimalikult sisukas, on Kopenhaagenisse kutsutud tuntud teadlased, kultuuriinimesed, ajakirjanikud, mittetulundusühingud, põlisrahvaste esindajad ja lihtsalt hoolivad inimesed üle maailma.

Pole saladus, et osalemine Kopenhaageni kohtumisel nõuab palju organiseerimist ning närvi- ja rahakulu. Kuidas saite kiirel jõulueelsel ajal kampa nii tugevad ja tegusad muusikud jt inimesed?
Tegemist ei olnud üleöö-ettevõtmisega, vaid delegatsiooni valmistati ette juba pool aastat. Arvan, et inimesed saavad ettevõtmise tähendusest aru. Ida-Euroopa riigid on Kopenhaagenis suhteliselt vähe esindatud. Eriti seetõttu on oluline, et Eesti oleks väärikas koosseisus kohal! Tõsi, just muusikutel on enne jõule tihe kalender, kuid neid ei tulnud üldse veenda, nad tulid hea meelega. Kusjuures tegemist on vabatahtliku üritusega, kellelegi selle eest palka ei maksta. Raha leidmine delegatsiooni saatmiseks oli pingeline niikaua, kui püüdsime toetust saada Skandinaaviast. Kohe kui pöördusime Eesti riigi poole, läks asi lihtsaks. Meid toetasid Eesti suursaatkond Kopenhaagenis, kultuuri- ja välisministeerium.

Miks Te seda teete?
Küllap mängib rolli sisemine soov teha midagi head ja mõttekat. Kui maailmas ringi vaadata, siis on ju selge, et ümbrus, loodus kannatab rängalt selle all, mida inimesed teevad ja kui mõtlematult elavad. Teiselt poolt lokkab sotsiaalne ebavõrdsus, mida õhutab tagant teatud riikide ja ühiskonnaklasside materiaalne aplus. Eks väljenda ju ka Kopenhaageni võimalik kokkulepe lootust tervemale ja inimlikumale elule. Minu arust on oluline püüda sellesse oma panus anda.

Juhite koos abikaasaga Biomarketit, korraldate üritusi enesearengukeskuses Lilleoru jne. Kust saate jõudu, et kõike seda teha?
Biomarketi raames tegelen mina isiklikult dr Haucska looduskosmeetikaga. Selle töö kõrvalt aitan korraldada Lilleoru keskuses kursusi ja üritusi. Veel löön kaasa Eesti Ökokogukondade Ühenduses, mis asutati eesmärgiga viia ellu erinevate keskkonnasõbralike inimeste praktilisi ideid. Üritan seega oma aega parimal moel jagada. Tööd on palju, aga väsimuse vastu on ka omad võtted. Olen aastaid oma sisemise ressursi paremat jaotamist ja kasutamist õppinud, nii et väga ma enam ei väsigi! Aastad joogaga tegelemist on õpetanud enda paremat valdamist. Võtan enda jaoks aega, vaikust ja ruumi, et üksi olla ja ennast laadida. Jooga on õpetanud, kuidas probleemidest välja lülituda. Väga tähtis on ka palju looduses viibida. Teisest küljest – kui inimene teeb oma armastatud tööd kogu südamest ja hingest, siis ei väsita see peaaegu üldse, seda jõuab kordi rohkem teha.

Korraldate igal aastal ka indiaanilaagreid. Miks on indiaanlased eestlastele nii tähtsad?
Aitan organiseerida indiaanilaagreid põhiliselt Lilleorus. Indiaanirahvas on Eestis käinud juba 1996. aastast alates ja tundub, et eestlastel ja indiaanlastel on omavahel palju ühist. Kuidagi mõlemapoolne on see äratundmine, et vastastikku on nii palju mõista, jagada, anda. Kultuuripärandi jagamine meie vahel toimub kuidagi nii loomulikult. Indiaanlased on aidanud eestlastel oma juuri leida, sest neil on veel tallel ürgsed põhimõtted, mille meie siin oleme unustanud. Kindlasti on eestlastel oma kultuuriarengu mõttes indiaanlastelegi palju pakkuda. Mõned inimesed, kellega oleme aastaid kontakti pidanud, on eriti kallid. Näiteks Lendav Kotkas, mees, kes juba vähemalt kümme korda Eestis käinud, on tõeline sugulashing. Ta on oma rahva vaimne juht, vaimse pärandi edasiandja, kelle muusika ja õpetused on ka siinmail olulised.

Kas maailma päästmine algab iseendast?
Minu arust küll! Kui kihutad liiga suure hooga kõigepealt teisi päästma, kustud enne ära, kui päästmine tegelikult teoks saab. Kui aga inimene on iseendaga õiges tervikus ja tasakaalus, siis suudab ta seda ka väljapoole kiirata ning mõjutab oma käitumise ja teadmistega loomulikult positiivsel moel enda ümbrust, teisi inimesi ja keskkonda.