Päike juba kõrvetab!
Mõned lumevallid pole veel ära sulanud, kuid päike hakkab nahale siiski hästi peale. Ole juba varakult valmis!
Päikesepõletust võib vabalt saada ka talvel, kui viibida pikalt lumeväljade vahel. Juba praegu on päike põletusvalmis ning tasub nõuanded hädajuhtumiks kõrva taha panna.
Mis siis kui saad päikesepõletuse?
Kiiret ravi päikesepõletuse puhul ei olegi, kuid valu võib leevendada naha niisutamise ja jahutamisega. Seda võib teha kreemidega, mis sisaldavad aaloed või E-vitamiini. Vedelike joomine aitab niisutada ka seestpoolt. Kõrge proteiini sisaldusega toidud annavad panuse kudede paranemisel.
Punetust aitab leevendada piimas leotatud käteräti asetamine kompressina valutavale kehaosale. Piima hape alandab punetust ja külm rätik leevendab valu.
Kasuks tulevad ka külmavannid, mis pole siiski jääkülmad, vaid meeldivalt jahedad. Ära lisa vannisoola, õli või vannivahtu. Ära koori ega raseeri nahka. Kasuta pehmet rätti ja patsuta nahk kuivaks. Juba katki läinud nahka ei ole soovitatav määrida kreemidega.
Parim päikesepõletuse ravija on aeg. Paari nädalaga paraneb nahk edukalt, kui seda hoida uue päikeselaengu eest.
Päikesepõletus on iseenesest küllaltki ohtlik. Nahk jätab ka eelnevad põletused nö meelde ja kui neid juba liiga palju koguneb, siis kahjustad ka lõpuks naha DNAd. Nahavähk saab alguse naha peamises kihis, epidermis. Epiderm on õhuke nagu pliatsi joon ja see kaitseb naharakke. Epidermi naharakud tavaliselt arenevad kontrollitult ja korrastatult. Üldiselt terved uued rakud lükkavad vanad rakud naha pinna poole, kus need surevad ja vahetuvad välja. Seda protsessi kontrollib DNA, geneetiline materjal, mis sisaldab instruktsioone iga keemilise ja bioloogilise protsessi kohta sinu kehas.
Nahavähk tekib siis, kui toimub selle protsessi talitlushäire. Kui DNA saab kahjustatud, toimuvad instruktsioonides muutused, mis võivad tekitada rakke, mis kasvavad kontrolli alt välja ja moodustavad vähirakkude masse. Suur osa DNA kahjustustest tekib ultraviolet-kiirgusest, mida leidub päikesekiirtes ja solaariumides.
1. Väldi päikest 10st 14ni päeval. Siis on päikesekiired kõige intensiivsemad.
2. Kasuta alati päikesekeemi. Vali kõrgema SPF numbriga kreem. Määri end kokku 20-30 minutit enne päikese kätte minemist ja värskenda kaitset iga paari tunni tagant.
3. Väldi solaariume ja päevitust kiirendavaid kreeme. Solaariumist tulenev kõrge UVA-kiirguse doos on eriline vähi soodustaja.
4. Teatud ravimid teevad naha päikesele vastuvõtlikumaks. Jälgi hoolega ravimipakendi infolehte.
5. Jälgi muutusid oma nahas. Kui märkad muutuseid sünnimärkides, siis pöördu nahaarsti poole.
6. Kui oled vanem kui 40 või kõrgendatud haigestumise riskiga, käi regulaarses kontrollis.
