Mõtle saledalt

Enamik inimesi arvab, et dieet tähendab pelgalt toitumisharjumuste muutmist – vahetad šnitsli köögiviljakotleti vastu ja ongi kõik. Tegelikult peaksid sa aga hoopis uuendama oma mõtteviisi.

Kes meist oleks oma kaaluga rahul? Hea küll, kui jätta välja äärmuslased, kellele tekitab ka 53 kiloni kasvanud kaal masendava tünnitunde (sest ideaal on ju 48 kg, eks), siis kerkib salenemisteema kas või aeg-ajalt päevakorda enamikul naistel. Ja eks ole paksusehädade põhjus enamasti ikka üks – liiga sageli lipsab suhu liigne paluke.
Kuidas see juhtub? Näiteks jääb pere õhtusöögist veidi toitu järele: liiga palju äraviskamiseks, liiga vähe külmikusse ladustamiseks. Milline lahendus oleks lihtsam – loomulikult tuleb taldrik tühjaks süüa. Teine murdepunkt võib saabuda õhtul teleka ees kummitava mõttena toredast rammusast võileivast (kuigi kõht pole üldse tühi). Või tundub, et tassil teel pole paari (okei, viie-kuue) küpsiseta päris õiget mekki. Mis veel rääkida, kui satud külla gurmaanidest pererahvale ega suuda hõrgutistelauas piiri pidada...
Vaevalt meid lohutab teadmine, et ümbermõõdumure kollitab kõiki maailma naisi. Aga mastaapsele probleemile tekib alati ka hulk lahendusi. Dieedibisnises põhjustas mõni aeg tagasi tormi Ameerika terapeudi dr Judith Becki lähenemine, mis keskendub püsiva kaalulanguse psühholoogiale. Uue kontseptsiooni kohaselt tuleks inimesed, kes ihkavad püsivat muutust oma söögiharjumustes, lihtsalt suunata õigeid otsuseid tegema.

1. Muuda oma mõtlemist
Kõik, mis me sööme, on mõtlemisprotsessi tulemus, aga tihti pole need mõtted kõige õigemad. Näiteks lubavad need sulle liiga palju: “Ma võin vohmida, sest ma olen väsinud; ma olen õnnetu; toit on tasuta; keegi nagunii ei näe; kõik teised söövad ka.” Või närvutavad need mõtted enesekindlust: “Ma olen nii nõrk, poleks pidanud toitu juurde tõstma.” Või: “Ma poleks pidanud sööma, aga küll ma homme dieeti alustan.”
Sellisele suhtumisele tuleb lõpp teha. Koosta nimekiri kahjurmõtetest, mis sind (liigsel) söömisel tavaliselt valdavad, ja pane kirja neid ohjavad põhjendused. Hoia vastupõhjendusi alati käepärast ja korda neid seni, kui need muutuvad automaatseks. Näiteks asenda lause “Ma olen selle mõnusa koogi ära teeninud” lausega “Ma olen ära teeninud hea enesetunde ja see on kõige tähtsam”.

2. Söö laua taga
See kõlab nii tavaliselt, aga on tegelikult üks tähtsamaid reegleid. Laua taga süües paned sa tähele, mida sööd, ja tunned toidukorrast rahuldust. Kui näksid püstijalu – kokates, peol või külmiku ees –, siis esiteks ei saa sa söögist rahuldust ja teiseks ei arvesta seda näksimist toidukorrana. Püstijalu einestamine on impulss-söömine ja sel moel tarbitud kalorid lähevad sinu päevakoguses samuti arvesse. Muide, paljud salenejad kinnitavad, et ainult selle reegli järgimine on aidanud neil kaalu langetada ja soovkaalus püsida.

3. Õiglust pole olemas
Paljud söömismõtted keerlevad õigluse ümber. Me sööme, sest me ütleme endale: “Miks teised tohivad süüa kõike, mida hing ihaldab, aga mina mitte?” Enamik saledaid piirab tegelikult mingil moel oma söömist. Nad valivad tervislikumaid toite ja söövad väiksemaid portse, kui nad tahaksid.
Kokkuvõttes on tervislik söömine sinu enda valik. Sul on valida kahe põhimõtte vahel: kas “Ma söön seda, mida tahan, siis, kui tahan” VÕI “Ma tahan olla kõhnem”. Mõlemat korraga sa ei saa.

4. Ära söö, kui oled tunnete kütkes
Üle sööma kipume tihti siis, kui oleme masenduses, väsinud või vihased. Pole tähtis, mis meeleolu täpselt sind sööma ajendab, sest keegi meist ei tunne end pidevalt õnneliku ja rahulolevana. Loeb see, kuidas sa meeleolulangusele reageerid.
Kui vähegi saad, otsi isu tekkides muud tegevust: mine jalutama, lobise sõbraga, süvene töösse – nii võib söömissoov kaduda ja tunned end paremini. Hea enesetunde saavutamisega toidu abil on see häda, et mõnu kestab vaid hetke. Niipea kui sa söömise lõpetad, tunned end halvasti, süüdlasena. Kui pead kinni reeglist, et ei söö iial emotsioonide kütkes olles – ootad paarkümmend minutit, kuni tunded maha jahtuvad –, teed sa palju tervislikumaid otsuseid.

5. Ära pelga nälga
Inimesed, kes on dieediga pahuksis, arvavad, et nälg on saatanast. Et nad peavad midagi suhu pistma niipea, kui tunnevad, et kõht on tühi. Nad pelgavad, et muidu kasvab isu veel suuremaks, kuni enesekontrolli kaotuseni.
Saledad inimesed suudavad juba loomu poolest paremini eristada, millal nad on tõeliselt näljased ja millal tahavad lihtsalt süüa. Nad teavad, et näljatunne on loomulik, et see tekitab küll ebamugavust, aga kuni söögiaeg pole käes, ei saa probleemi paraku lahendada. Õpi tegema vahet näljal ja söömissoovil, sest need pole kaugeltki üks ja sama.
Saa üle ka näljahirmust. Kui vitsutad end lõunat süües liialt täis või ostad ülemäära toitu ette, küsi endalt, mida hullu juhtuks, kui sa seda EI TEEKS? Ilmselt mitte midagi märkimisväärset, eks ju.

6. Tunnusta ennast
Näksid pärast lõunasööki veel midagi või haarad kolleegi lauast möödudes näputäie soolapähkleid? Ära arva, et see ei tähenda midagi. See loeb iga jumala kord, sest need ei ole ainult kalorid. See on komme, harjumus. Iga kord, kui sööd midagi, mida sa pole kavatsenud süüa, astud sammukese allaandmisele lähemale. Ja iga kord, kui suudad mõnele peibutisele ei öelda, kasvatad sa enesekontrolli.
Tunnusta end alati, kui võidad kiusatuse. Sa pead arendama usku oma võimesse teha õigeid otsuseid selle kohta, mida süüa. Sa saad sellega kindlasti hakkama.

Testi oma isu
Kas sa sööd edasi ka siis, kui kõht on juba enam-vähem täis?
Kas sa sööd ka siis, kui pole näljane? Teisisõnu – kas suudad teha vahet väljenditel “olen näljane” ja “tahan süüa”?
Kas sa lohutad end toiduga?
Kas sa muretsed vahel selle pärast, et sul pole võimalust süüa? Või mõtled: mis siis, kui mul läheb kõht varsti tühjaks?
Kas varud endale töölaua sahtlisse mõned näksid, nii igaks juhuks?
Kas sööd vahel ülearu, kuna sulle ei tundu õiglane, et ei saa süüa sama muretult nagu mõni teine?
Kas sa lõpetad dieedi niipea, kui kaal langema hakkab?

Kui sa vastasid jah kas või ühele neist küsimustest, saad sa selles loos toodud soovitustest igal juhul kasu.