Lilian Kiuru õpetab sööma ja seksima

“Kõiki lapsi õpetatakse lugema ja kirjutama – aga sööma ja seksima ei õpetata,” juhib tervendaja Lilian Kiuru (50) tähelepanu põhjusele, miks meie inimesed on nii haiged ja õnnetud, nagu nad just on. Sügavam armastusvõime oleneb teadjanais

“Vale toitumise tagajärjeks on liigne hape ja vähene lämmastik. Ilma lämmastikuta ei toimu meie kehas miski – ei naeratamine ega rasestumine,” selgitab Lilian inimkehas toimuva omavahelisi seoseid. “Liigne hape on aga paljude hädade põhjus – see ajab meid kraaksuma, sest bronhidesse kogunenud sodi on vaja keset vestlust või loengut välja rögastada. See paneb põskkoopad leemendama, see ajab südame rütmist välja ja kasvatab kaalu. Stress ja suutmatus nii endasse kui ka partnerisse süveneda rikub omakorda suguelu. Ei olda ise rahul ega rahuldata armastatut.”

Ärge laske end mürgitada!

Tervendaja Lilian on ise alati huvitunud, mis on millegi sees. Meditsiinikoolis õppides oli ta üsna ebatütarlapseliku hasardiga sagedane lahangukambri külastaja ning samavõrd huvitab teda süvitsi biokeemia. “Ma ei suuda mõista, kuidas arstid, kes inimestele ravimeid välja kirjutavad, ei tunne huvi, mis nendes ravimites sisaldub. Küsisin ühelt tohtrilt, kas ta teab, mis on Viagra sees. Ta ei teadnud. Tema ainus teooria oli, et kui anda nõrk doos ja seepeale läheb vööalune funktsioon paika, on probleem meesterahva kõrvade vahel kinni. Kui nõrk doos ei mõika, on asi füüsilises funktsioonihäires ja tuleb anda kolmekordne annus. Ent kui arst ei huvitu ravimi koostisest, võib ta väga hõlpsasti oma patsiendile infarkti või insuldi välja kirjutada,” teab Lilian. “Samuti olen küsinud kardioloogidelt, kas nad teavad, millest koosneb ülimalt levinud verevedeldaja. Mis oleks õige vastus? Seal on sama toimeaine, millest koosneb rotimürk. Rotimürk teatavasti muudab veresooned tasapisi läbilaskvaks, nii et inimese veri valgub soontest kudede vahele. Kui inimesed tunneksid ise huvi, mida neile õigupoolest määratakse, siis ei laseks nad ennast nii kergeusklikult mürgitada.”
Lilian ongi enda missiooniks võtnud inimeste hoiatamise. Mitte hirmutamise või mõjutamise, vaid omaenda vastutuse mõistmise omaenda tervise eest. Nii hoiatab mitmetes koolides kõrgelt haritud Lilian meid kahevalentse raua eest – arvame, et teeme oma verele väga head, kui rauda sööme, ent tegelikult tohib tarvitada vaid kolmevalentse raua preparaate. Kahevalentne on puhtal kujul rooste.
Ka peab Lilian väga mõtlematuks seda, et inimestele soovitatakse ja sisestatakse igal mõeldaval ja mõeldamatul puhul rahusteid ja antidepressante. “Mil moel inimene siis enda ja oma probleemidega tuttavaks saab ja neist välja kasvab, kui tal on mürkide tõttu silmad nina juure peal apaatsusest kõõrdi?”

Tapab hirm, mitte kasvaja

Pärast meditsiinikooli lõpetamist töötas Lilian üheksa aastat onkoloogiakliinikus. Tema kolleegid kinnitavad, et seal, kus on see eriliste võimetega naine, hakkavad juhtuma imed. Lilian õppis töötades oma patsientidelt nii mõndagi. Näiteks seda, et inimesed võivad ära surra hirmu, mitte vähkkasvaja kätte. “Oli kaks järjestikust juhtumit, kus patsiendil polnud sugugi lootusetus staadiumis kasvaja, aga silmis oli paanika, tagaaetava metslooma pilk. Ja tulemuseks oli tõsilugu, et hirmunud inimene ei ärganudki enam narkoosist. Nii et kõik on meie mõtlemises kinni – mõtlemine aga oleneb omakorda õigest toitumisest ja elulaadist, sest ainevahetus määrab ajutöö kvaliteedi,” ei väsi ta kordamast.
Liliani enese ajutöö kvaliteeti on mõjutanud tema ellu õigel ajal ilmunud õpetajad. Heino Tikk ja Ilmar Eber on ühed olulisemad nimed, mida meedik tänuga nimetab. Ta on üha sügavamalt süüvinud psühhiaatriasse, seksuoloogiasse, biokeemiasse ainevahetuses.
“Olen õppinud oma enese keha pealt, kui hõlpsasti käiakse endaga nii valesti ringi, et looduselt kingituseks saadud keha pühakoda ära rikutakse – piisab liiga suures koguses mee-leiva-õlle manustamisest ja juba jääb öösärk kitsaks. Mispeale tuleb mehe käest küsida, kus tema silmad olid, et ta naisel niimoodi paisuda laskis,” naerab Lilian endale ainuomast heledat nakatavat naeru.

Elu Sakus, Helsingi ja Tallinna vahel

Mis Liliani kaugeltki naerma ei aja, on Eesti meditsiini seis ääremaadel. Teda paneb ahastama, kuidas mõnda väikehaiglasse omal jalal läinud inimene väljub sealt raami peal – valede ravivõtete tõttu sõna otseses mõttes peast segase ja jalust vigasena, mistõttu põdeja omaksed on abitusest oimetud.
“Ma olen selle üle väga õnnetu, et Eesti ei paku oma inimestele väärilist teenistust ega tasemel töökeskkonda. Jumala eest me ei peaks elama nagu seriaali “Kalevipojad” teleriväline kehastus, aga siinsed töötingimused ja -tasud lasevad taseme allavett ja parimad tegijad võõrsile,” teab Lilian omast käest. “Mina läksin Soome 1990. aastal. Lõpetasin Helsingi ametikõrgkooli ja avasin Helsingis oma praksise. Õpetan sealgi inimesi õigesti sööma ja seksima.” Muidu Sakus elaval Lilianil on kabinet ka Tallinnas Narva maanteel. Nii teeb ta nõustamistööd vaheldumisi Helsingis ja Tallinnas. 
“Soovitan inimestele õigesti doseeritud toidulisandeid, et luustik ja limaskestad täisväärtuslikult toimiksid,” selgitab naine, kes oma praksisega püüab ühendada nüüdisaegset tavameditsiini ja iidset rahvameditsiini. “Soovitan surnuks keedetud juurviljade asemel valmistada mikseriga toorsuppe ja teha kasulikest taimedest mahla, mis on tõeline energiapomm.”

Tagasi ürgaega?

Lilian ütleb, et on veregrupilt päästja – nii null-positiivse kõigile ülekandeks sobiva vere kui ka oma hingelaadi poolest. Psühhoterapeut-konsultant, kes valdab nii kliinilist meditsiini kui ka loodusravi, ütleb, et valest toitumisest ja mürkide tarbimisest lukus meeled on viinud meid tagasi ürgaega.
“Mehed ei valda uskumatult sageli naisi – nad ei tunne naiste erogeenseid tsoone, ei vaevu seksile süvenema ja keskenduma. See meenutab ürgaega, mil mehed rabasid keset inimkarja – häbenemata ja õrnutsemata – naistel loomanahad üle pea ja kärutasid neile ära, et füsioloogiline rahuldus kätte saada ja sugu jätkata. Niisugune tagasi ürgajas olemine teeb naised õnnetuks, närviliseks, feministlikuks – nad ei väärtusta sellise kohtlemise peale ka iseennast,” kirjeldab Lilian olukorda. “Olen ses mõttes pädev teisi inimesi nõustama, et mul endal on romantilises plaanis väga hästi. Ei ole nii, et pole kingsepal õiget kinga. Minu Aivar on väga tundlik ja hooliv mees.”
Lilian on ühinenud ka terviseteraapia kolmnurgaga, mille asutasid kolm miljardäri. Rõhk pannakse Kajaani mustikale, lõhele ja ristõielistele taimedele, milles sisaldub kõik eluks vajalik. “Soovitan inimestele kõike naturaalset ja kunstlikult töötlematut – nii söömise kui ka seksimise puhul. Katsed on näidanud, et kui viinamarjast või mustikast valmistada mahl või vein, kaotavad nad suurema osa vitamiinidest, aga mürgid jäävad alles,” teab Lilian. “Tervendamise puhul on oluline vägagi sensitiivselt jälgida, milline seisund inimestel on. Kui minu juurde teraapiasse tulija on omadega väga ummikus ja närviline, alustan talle värviteraapia tegemist türkiisiga,” kõneleb naine veidi oma töövõtetest. “Türkiis on kõige rahustavam ja üldtoimivam värvus. Proovige vaid stressis olles erkkollast värvi vaadata ja maalimiseks kasutada – hulluks ajab. Nässus närvide jaoks on ka valge liiga radikaalne.”

Aastal 2012 läheb pimedaks!

Lilian soovitab kogu südamest inimestel kuulata nende jutte ja teadmisi, kes on informeeritud. Teda üllatab, kui leigelt suhtutakse NASA poolt juba mitu aastat tagasi inimeste teenistusse antud kaartidesse ja hoiatustesse. Erinevad allikad on erinevais Eesti paigus elavatele pühendatutele neid hoiatustekste ja kaarte jaganud, aga riigivalitsused on Liliani sõnul suisa kuritegelikult ükskõiksed.
Teave, millest naine oma pere tulevikku planeerides lähtub, puudutab aastal 2012 planeediga toimuvat. Ametlikud tekstid, millest Lilian lähtub, väidavad, et tuleval suvel toimub ülivõimas Päikese plahvatus, millele järgneb paar ööpäeva totaalset pimedust. See plahvatus võib massiliselt maju süüdata, seetõttu tuleb elektrisüsteemid ümber ehitada selliseks, et majade tagant oleks võimalik juhtmed eemaldada.
“Mina olen juba praegu varuks ostnud kalmuküünlaid – need põlevad 90 tundi ja leevendavad tuleva aasta ajutist pimedust,” soovitab Lilian. “Tuleva aasta lõpus tabab meie planeeti jõuline magnettorm, mis nihutab Maa telge ja muudab tema pöörlemiskiirust – see viib ookeanid ja mered üle kallaste ning NASA levitatavad kaardid ja videod näitavad, kus oleks turvaline asuda,” räägib Lilian. “Eestil veab selles mõttes, et aasta lõpus asume sügavas talves – Päikesest nii kaugel, kui olla võib.”

Oma 22- ja 27aastastele lastele on Lilian öelnud, et nad tuleksid kriitilisteks aegadeks koju. Nii selleks, et mitte ära uppuda, kui ka seetõttu, et üksteist armastavad inimesed peavad nendel aegadel kokku hoidma.
“Miks aga riigivalitsused ei kuula, mida räägitakse?” süttib teadjanaises selge pahameel. “Eesti riik on praegu lootusetult hiljaks jäänud oma rahva organiseeritud evakueerimisega. Keset Eestit seisvad tühjad majad tulnuks korda teha ja elamiseks kohendada, et vee alla jäävatest mereäärsetest linnadest inimesed ohututesse metsavahedesse viia.”
Lilian naerab, et kuna selleks kutsutud ja seatud pole tõsiseid hoiatusi millekski pidanud, kiputakse neid, kes inimestele neid kaarte ja videoid tutvustavad, ullikesteks pidama. Samas on nukker vaadata, kuidas raha kulutatakse maanteede ehitamiseks tulevase maakaardi järgi ei-kusagilt-ei-kuhugi, samal ajal kui praeguste hiidmagalate inimestel pole juba õige varsti kusagil elada.

“See on igaühe oma valik, kas ta viib oma pere kõrgetesse paikadesse, kas ta sööb täisväärtuslikku toortoitu ning hoidub hapetest ja mürkidest – praegu ongi aeg, mil kõik on meie endi kätes, kuna niinimetatud rahvajuhid ja spetsialistid pole pehmelt öeldes oma ülesannete kõrgusel,” jätab Lilian uue aasta suhtes vastutuse sinna, kus see peakski olema – igaühele endale.