Miks me päikeseprille kanname?
„Olen šikk, enesekindel ja moeteadlik!” Sellist plakatit te ju ei kannaks, küll aga kannate meelsasti päikeseprille. Teele Teder võtab prillid eest ja uurib lähemalt, mis on tumedate klaaside taga.
Päikeseprillide ajalugu on küll kõike muud kui glamuurne. Esimesed kollasega toonitud päikeseprillid ilmusid 17. sajandi lõpul ning pidid aitama neid üksikuid, kes olid päikesevalguse suhtes tundlikud. Pigem kandsid päikeseprille need, kellel oli midagi viga. 1929. aastal hakkas masstoodanguna päikeseprille tootma ameeriklane Sam Foster ning lõi Atlantic Citys nende müümiseks esimese putka. Ka siis veel kasutasid neid vaid üksikud inimesed – näiteks filminäitlejad, sest filminduse algusaegadel vajati filmimiseks tugevat valgust, mis muutis silmad väga valgustundlikuks.
1960. aastatel juhtus aga midagi revolutsioonilist. Sam Fosteri poolt loodud Foster Granti nimeline firma käivitas legendaarse ja enneolematu päikeseprillide reklaamikampaania, kus modellideks olid imetletud ja jäljendatud staarid. Nii sai päikeseprillidest moehitt! Kõik lihtsalt pidid endale vähemalt ühe paari saama ja juba kümne aasta pärast tundis suurem osa Hollywoodi staaridest, et nemad ka lihtsalt peavad omanimelise päikeseprillide kollektsiooni müüki paiskama.
60ndatest saadik on päikeseprillid valdavalt stiilielement. Prillidesse kodeeritud stiilisõnum varjutab nende praktilise funktsiooni, kuigi see on endiselt alles, ja seda isegi täiustatakse pidevalt. Euroopa Liidus müüdavad prillid peavad blokeerima kuni 95% UV kiirtest lainepikkustel kuni 380 nanomeetrit. See on pisut vähem kui USA-s tavaks on. Kui teete oma ostu salongist, antakse teile kaasa ka seda tõendav sertifikaat. Bensiinijaamadest või tänavaletilt prille ostes saate vaid prilliraamidele liimitud kleepsu „UV100”, mis tuletab teile kenasti meelde, kui vale otsuse te just tegite.
Bensiinijaama prillide kasuks räägib vaid see, et võite neile iga kell peale istuda või need suuremat muret tundmata ära kaotada – pole ju tõesti midagi taga nutta. Enamik odavaid prille mitte ainult ei suuda silmi UV-valguse eest kaitsta, vaid need ka moonutavad vaatevälja. Võite näiteks siledal teepinnal täiesti vabalt süvendit näha ja vastupidi. Kõige ohtlikumad on aga tumeda klaasiga UV-kaitseta prillid, sest silma loomulik kaitsefunktsioon, milleks on kissitamine ja pupilli ahenemine, ei hakka tumeda klaasi taga lihtsalt tööle.
Üks oluline vahe on siiski veel. Salongist ostetud prillid on enne teie kätte jõudmist sõna otseses mõttes juba tulest ja veest läbi käinud. Iga mudeli väljatöötamisel pannakse need Luxottica grupis (toodab prille moemärkidele nagu Ray-Ban, Persol, Oakley, Chanel, Prada, Burberry, Polo, Ralph Lauren, Stella McCartney, Tiffany, Versace, Vogue, Miu Miu, Tory Burch, Donna Karan) +50C kraadi juures äädikhappe, naatriumkloriidi ja vaskkloriidi segusse. Seejärel päevitavad prillid neli tundi +60C kraadises ultraviolettkiirguses ning jätkavad kohe protseduuri kümme kraadi madalamal temperatuuril auruga täidetud keskkonnas (niiskus 90-95%). Järgnevad võimlemine ja venitused – raame väänatakse 25 000 korda ning asetatakse nende otstesse poolekiloseid raskusi. Hüüatus „Palun, härrased, mis te mu prillidega teete!” ei aita, sest tehniliselt pole need ju veel kellegi omad.
Prillitootjatel lähebki hästi. Näiteks oli Luxottica grupi kogu müügitulu 2010. aastal 5,8 miljardit eurot, millest prillidele kuulub 40%. Erinevate brändide väljapanekud osutavad selgelt, et 80% ulatuses on toodang suunatud naistele. Ning pidades silmas meie käekottide ja kingade kogumise kommet, on see täiesti loogiline. Ka meestemudelite puhul üritatakse võimaluse korral kasutada sõna „unisex“. Kõige paremini müüv bränd Luxottica Grupi Baltikumi turundusjuhi Liva Eihmane sõnul on kogu maailmas Ray-Ban, aga Eestis sootuks Vogue! „Muidugi Vogue,“ kinnitab ka Pro Optika müügispetsialist Katriine Lauri. Ilmselt võib siin põhjuseks tuua hinnatundlikkuse. „Vogue on kvaliteetne ja väga tuntud bränd, kuid teistest sageli pisut odavam,“ kinnitab Lauri. Lisaks seondub bränd rahvusvaheliste mõõtmetega moeajakirjaga ning see võib jätta ostjale mulje prillide tippmoest.
Algajal päikeseprillikollektsionääril on aga väga kerge brände omavahel segamini ajada, sest kõik nad laenavad oma prillide iseloomustamiseks vähemalt paar sõna järgmisest loetelust: julge, glamuurne, luksuslik, unikaalne, mänguline, stiilne jne. Katriine Lauri sõnul on sellel kevad-suvel moes ümmargune raam, kuid ka suur kandiline pole veel out, 60ndad ja 70ndad on igihaljas teema. Suur hitt on värviline prilliraam ning samuti klaas!
