Vastab Dr. Anna Koltsova Nordic Hambakliinikust:
Hambaharja valides peab arvestama selle kuju ja suurusega. Kõige sobilikum hambahari peab võimaldama lihtsat juurdepääsu ka tagumistele hammastele, et kõik hambapinnad saaksid puhastatud. Suurema hambaharja peaosaga on raske manööverdada ja selle tagajärjel võivad jääda puhastamata tagumiste hammaste külgmised ja tagumised pinnad. Hambaharja valides on kõige olulisem selle omadused. Poe või apteegi lettidelt leiab erineva harjakeste tugevusega hambaharju nagu pehme ehk "soft" , keskmine ehk "medium" ja tugev ehk "hard" märgistusega. Soovitatakse kasutada siiski pehmet kunstkiududest harjakestega hambaharja. Kindlama hambaemaili kaitsmiseks tuleks endale muretseda hari, millel harjakesed on spetsiaalselt töödeldud ehk ümarate otstega. Liiga tugevate harjakestega hambaharjad võivad kahjustada igemeid, hambakaelu ja kaitsvat hambapinda ehk hambaemaili. Kui inimene puhastab oma hambaid regulaarselt ning jälgib harjamise õiget tehnikat, siis piisab tavalisest hambaharjast. Juhul kui inimesel ei ole korralikult välja kujunenud harjamistehnika või ta harjab liiga lühikest aega, siis parema suuhügieeni saavutamiseks võib üle minna elektrilise hambaharja kasutamisele. Vaieldamatult elektriline hambahari on tavalisest tunduvalt efektiivsem hambakatu eemaldamisel. Elektrilise hambaharja kasutamist soovitaks kindlasti ka lastele, invaliididele, vanuritele ja ortodontia patsientidele. Vaatamata sellele, kas kasutatakse tavalist või elektrilist hambaharja tuleb hambaid puhastada regulaarselt 2 korda päevas ning vähemalt 2 minutit. Harja tuleks vahetada iga 3 kuu järel või isegi varem sõltuvalt harjakeste kulumisest.