Naised ei soovi neid mehi tingimata oma püsipartneriks, kuid tunnevad selliste meeste vastu nõrkust ovulatsiooniperioodil, samas kui tsükli teistel aegadel võib panna neil südame põksuma hoopis häbelik ja tundeline mees.

Sellel on evolutsiooniline tagamaa: maskuliinsus tähendas ammustel aegadel suuremat geneetilist väärtust, selliste meestega paaritumine suurendas naise šansse saada järeltulija, kes suutis ellu jääda ja ka ise sigida.
Meie esiemad vajasid partnerit, kes suutis kanda hoolitseva lapsevanema rolli, aga oli samas geneetiliselt väärtuslik, maskuliinse keha ja näoga. Et anda oma järeltulijale võimalikult head šansid, võisid nad võtta parima mõlemat tüüpi meestest: pikaajaliselt partnerilt oodati turvalist toetust lapse üleskasvatamisel, juhusliku suhte partnerilt aga geneetilist kvaliteeti. Muidugi oli oluline, et selline afäär toimuks kuutsükli õigel perioodil ja jääks seejuures avalikuks tulemata.

Naised kipuvad olema aeg-ajalt tujukad, kuid see pole juhuslik. Nad tajuvad neid tsüklimuutustest tulenevaid evolutsioonilisi eelistusi vaatamata sellele, et tänapäeval pole neil enam mingit funktsiooni. Seni on arvatud, et naiste seksuaalsus erineb radikaalselt emaste loomade seksuaalsusest, kuid selline seisukoht on nüüd suure kahtluse alla pandud.

Allikas: Health 24