Näiteks Jackie Kennedy moodi dieet nägi ette ühe, beluuga kaaviari ja hapukoorega täidetud kartuli söömist päevas, Karl Lagerfeld tavatses oma dieediplaani järgi piirduda 1200 kilokaloriga ja ära juua 10 Coca Cola Light'i ning Marilyn Monroe hommikueineks oli näiteks soe piim, kuhu sisse oli klopitud kaks toorest muna. Seda lugedes tundub, et tänapäeval on kuulsused on ikka pisut terviseteadlikumad (ja mis seal salata, ka selle võrra igavamad ) ning piirduvad enamasti siiski vaid kas gluteenist, lihast, säilitusainetest vms loobumisega. Nende dieedisuundade kohta on internetis poolt- ja vastuargumente lademetes, mida iga vähegi mõtlev inimene vast ikka enne tervise panti panemist uurib. Ma ei kujuta aga ette, kui palju toorest muna piimaga alla neelasid, vaseliini näkku määrisid (ka üks Marilyni nipp) või ühe kartuli päevi pidasid prouad 50-ndatel ja 60-ndatel, kui ainus teadaolev põhjus selleks oligi vaid kuulus eeskuju.


Harrington teatas ka, et dieeditamiste käigus ta kokkuvõttes kilosid ei kaotanud ning üritades sellel raskel ajal kuulsustega samastuda nende lemmikmuusikat kuulates ja harjumusi järele proovides, neile lõppkokkuvõttes hoopis kaasa hakkas tundma. Mina tunnen kaasa ka Harringtonile endale, sest selline eksperiment ei ole kindlasti kergete killast. Samas on ka hea meel, et ma iseenda ja oma kunagiste dieedihullustega rahu olen teinud ning kooki või kartulit nähes enam kabuhimu all all ei kannata.


Artiklit ennast saab lugeda SIIT!