Anne & Stiili blogi: "50 halli varjundit" nähtud!

Reeglina on välistatud olukord, kus film on raamatust parem. Sadade filmidega ei jõua nurinat äragi kuulata, kui palju kaduma läks ja kui üheplaaniliseks tegelased ja taustalood on tehtud. "Viiskümmend halli varjundit" on selles plaanis õnneks erand.

Kohusetundlike ajakirjanikena lugesime meiegi raamatu läbi. Kümnete lehekülgede viisi pidi igavusest hinge heitma, kehvasti kirjutatud, kohati piinlik (kas on võimalik, et üks noor naine IGAL leheküljel koperdab ja kokutab?!)

Filmi mahub hulga vähem klišeesid, kümneid kordi vähem sõnu "kõva", "märg", jne. Filmi vaadates ei pea lugema kokku sadakond lehekülge peategelase siseheitlusi teemal: "Võtta või jätta, appi, ma ei tea, mis teha".

Filmis on tegelastevaheline keemia ja muud sündmused hulga arusaadavamad ja veenvamad.

Aeg lendas vaadates väga kiirelt, palju tekkis olukordi, kus hoidsid hinge kinni, pärast veel pool tundi käed värisesid ja süda puperdas.

Siiski – üsna harjumatu on vaadata nii palju seksi ja erootikat, istudes paljude (võõraste) inimeste kõrval ja hulgas.

Dakota Johnson mängib Anastasia Steele'i väga usutavalt ning Jamie Dornani esitluses Christian Grey külmaks ei jäta – temas on mingisugust poisilikkust, mis muudab loo usutavaks viisil, kuidas (meie loodetud) Michael Fassbender ei saaks.